Muutusteks on vaja julgust

Teine oluline valdkond, kuhu tasub lähiaastatel kõvasti investeerida, on infrastruktuur. Riigi edu tagavad head riigisisesed ja -välised ühendused. Olgem ausad, oleme selles võrreldes Euroopaga väga kehvas positsioonis. Eesti peab jõuliselt arendama maismaaühendusi kolmes põhisuunas: Tallinn-Narva, Lõuna-Eesti läbi Tartu ja Tallinn-Pärnu-Riia suund. Kaasaegsed kiirteed on vaja välja ehitada kiirendatud korras, mitte oodata kümneid aastaid.

Ruumiliselt ei saa me Tartut või Narvat Tallinnale lähemale tuua, aga saame seda teha ajaliselt. Kiired ühendused mõjuvad positiivselt kogu majanduse käekäigule. Peale maantee on väga olulised ka raudteeühendused. Olen kindlalt Rail Balticu Tartu suunal ehitamise poolt. Peame hoolikalt kaaluma, kumb on mõttekam, kas kulutada halvemate prognooside kohaselt 700 miljonit täiesti uue Pärnu trassi välja arendamiseks või viime kaasaegsele tasemele tänase infrastruktuuri ja anname Lõuna-Eesti majandusele tõuke.

Raudtee võiks mängida Eestis märksa olulisemat rolli. Läbi Tartu minev Rail Baltic saaks parandada inimeste liikumisvõimalusi märksa rohkem, kui Pärnu suunal rajatav trass. Raudteejaamade ümber võiks moodustada bussiühenduste võrgustiku, aga miks mitte luua ka süsteem raudteepeatustes ootavatest elektrisõidukitest, mida on võimalik hajaasustatud piirkondades ja linnades liikumiseks rentida. Raudtee arendamisega haakub ka Ülemiste transpordisõlme väljaehitamine. Tallinna Lennujaam on selgelt meie lennuühenduse keskpunkt ja kiiresti rongile, bussile, trammile või laevale saamine olulise tähtsusega. Pikemas perspektiivis peab kogu selle süsteemiga haakuma ka Tallinna-Helsingi tunnel.

Välispoliitika majanduse huvides

Oleme juba Hansa Liidu aegadest ida ja lääne vahelises transiidikoridoris silmapaistvad kaupmehed olnud. Tänu sellele on kerkinud Tallinn, Tartu, Pärnu ja teisigi linnu. Meil on väga tugevad transiidisektori ettevõtjad. Peaksime andma neile võimaluse äri teha. Ebakindlale turule minek on ettevõtjate risk, las peavad läbirääkimisi, et saaksid luua kontakte ja tuua majandusse raha. Poliitikud aga ei pea oma sõnavõttudega tehinguid rikkuma.

Selge on see, et kui mõned naaberriigid teevad lollusi ja neile on kehtestatud sanktsioonid, siis sanktsioone peab toetama. On aga kaks erinevat suhtumist, kuidas seda teha: olla eesrindel ja karjuda, et kõik on halvasti, või olla see, kes ütleb, et me toetame sanktsioone, aga pole eesrindel. Võiksime siin võtta eeskuju põhjanaabritest soomlastest, kes on oma seisukohtades väga kindlad, kuid tasakaalukamad. Ka halbadel aegadel tuleb naabritega läbi saada ja transiiditurule oleks paremad suhted väga olulised.

Transiidikaupade käive on Eestis viimase kümne aastaga langenud praktiliselt neli korda. Kui me suudaksime siinkohal oma arusaamu kas või veidi muuta ja vaadata natuke kaugemale, siis võiksime vähemasti osa transiitmahust taastada. Peame looma oma ettevõtetele võrreldes teiste ümbruskonna riikidega konkurentsivõimelised tingimused. See avardaks meie ekspordivõimet ja tooks suurt majandusliku kasu riigile. Ligikaudne arvutus näitab, et 10 protsendiline transiidikaupade käibe suurenemine suurendaks aastas riigieelarve tulusid umbes 100 miljonit eurot.