OÜ igamehele!

Maksu- ja tolliameti andmetel jääb riigil seetõttu, et meil on tuhandeid inimesi, kes palgatöö asemel igakuiselt arveid esitavad, omale väikest palka maksavad ning ise hoopis sotsiaalmaksuvabadest dividendidest elatuvad, aastas saamata ligi 40 miljonit eurot. Musta ja valge vahele jääb tohutu hulk halle toone ning kui me suunaks inimesed OÜsid looma ning nende alt tegutsema, kerkiks sellest riigile ja ühiskonnale hoopis tulu. Põhjendan.

Esmalt meenub üks mõistulugu sellest, kuidas üks inimene suurde tippkorporatsiooni ekskursioonile sattus ning pika tee lõpetuseks kõrghoone uhkes katusekorruse nurgakabinetis üht meest nägi, kes mitte midagi ei teinud, lihtalt kõlgutas jalgu ning vahtis aknast välja. Vaade oli imeline. „Ja mis tööd tema teeb, kas ta on teil president?“ pärinud ekskursant. „Ei,“ vastas giid, „temal tuli ükskord selline kuldaväärt idee, millest meie firma mitu miljonit dollarit kasu lõikas, me panime ta nüüd siia ning loodame, et tal tuleb üks selline sähvatus veel. Ja kui ei tulegi, pole ka hullu, eks – võit tema eelmiselt ideelt oli piisavalt suur.“

Üks äriidee võib palju muuta

Lihtsad arvutused näitavad, et kui näiteks riigi keskmise, 1200 eurose brutopalgaga inimene hakkab ühel päeval OÜ kaudu arveid esitama, küsides seniselt tööandjalt kogu palgakulu, ehk 1200 + sotsiaalmaks 33% = 1600 eurot, hakkab ta endale isegi 500eurost palka makstes edaspidi (hiljemalt teisel tegevusaastal, mil OÜ-le tekib käibemaksukohustus) maksuameti kaudu riigile maksma senise 633 euro (sots-, tulu- ja töötuskindlustusmaksud) asemel 320 eurot käibemaksu ja 175 sotsiaalmaksu ehk ligi 500 eurot kuus, lihtsalt makstavate maksude struktuur muutub – väheneb tulu- ja sotsmaksu (NB! isikustatud maksude) osa, lisandub aga käibemaksu osa. Pole just suur kaotus? Meenutuseks – uus valitsuskoalitsioon lubas niigi kuni 1200eurose kuupalgani tulumaksukoormat ligi 60 euro võrra kuus vähendada. Jah, suuremate käivete juures see vahe küll veidi käriseb, kuid mitte märkimisväärselt.

Kasvab kogu majandus

Pealegi, mida inimene oma kokkuhoitud rahaga teeb? Esialgu hakkab rohkem tarbima, kasvatades niiviisi majandust. Seejärel hakkab ta aga käima koolitustel, ostma õppematerjale, säästma, investeerima ja kõike seda, mis on lõppkokkuvõttes kasulik jällegi riigile ja ühiskonnale tervikuna.Kui me soodustaks üksikisiku ettevõtlikkust sellisel määral, et iga Eesti kodanik, elanik või resident võiks tahtmise korral loobuda palgatööst ning asuda ettevõtja kingadesse, võidaksime kõik.