Ametkondi tuleb rookida

Reformierakondlike ametkondade seast torkab esimesena silma keskkonnaministeerium, meie kõige väärtuslikuma loodusvara, metsa haldaja. Möödunud sajandi lõpul asus endine Hiiumaa peametsaülem Andres Onemar koondama endisi metskondi, puukoole, jahialasid jms, ühendades need Riigimetsa Majandamise Keskuseks. Temast sai vastloodud tsentraalse võimukeskuse juht, kes astus kaks aastat hiljem Reformierakonda.

Paralleelselt Onemariga tegi sarnast metsanduskarjääri ka tema ülikoolikaaslane Andres Talijärv, kes lõpetas EPAs metsamajandamise erialal samal aastal kui tema koolivend metsanduses. Taasiseseisvumise järel juhtis Talijärv esmalt metsaametit, hiljem sai temast keskkonnaministeeriumi nõunik ja pikka aega figureeris ta metsatööstuse liidu peadirektorina.

Metsa kasvatatakse kirvega

Ühes Talijärve ja Onemari tõusuga Eesti keskkonnapoliitika etteotsa on aasta-aastalt kasvanud raiesurve nii era- kui riigimetsades. Juba 2007. aastal, kui Talijärv alles metsatööstuste liidu juht oli, avaldas praegune keskkonnaministeeriumi kantsler muret tõsiasja üle, et RMK ei raiuvat piisavalt metsa. „Metsa kasvatatakse ju eesmärgiga, nagu ka põllumajanduses kasvatatakse sigu eesmärgiga sealt midagi saada. Metsa kasvatakse kirvega,” ütles Talijärv toona Äripäevas.

Praegu ootab justiitsministeeriumis kinnitamist uus metsaseaduse muudatus, mis jätkab Reformierakonna alustatud raiepoliitikat, seades sel korral erilise löögi alla kuusikud. Küsimus on, kas uus valitsus eesotsas IRLi kuuluva keskkonnaministri Marko Pomerantsiga on valmis praegust metsanduspoliitikat teostavate ametkondade hulgas puhastust läbi viima või mitte. Vastasel juhul jääb ebamääraseks, kas tegelik muutus üldse toimuski.