Surra, miljon pangakontol?

Riisipõllult riisipõllule

Vanaks jäänud miljonäride mure ongi selles, et kuidas pärandada oma vara järeltulevatele põlvedele edasi nii, et vara väärtus ei langeks, vaid ikka kasvaks. Sest nad teavad vanasõna, mis käibib eri rahvustel. Näiteks hiinlased ütlevad: „Riisipõllult riisipõllule kolme põlvkonnaga.“ Hispaanlased: „Kellel ei ole, see saab, ja kellel on, see väärkasutab seda.“ Selliste vanasõnade mõte on selles, et rikkuse loonud generatsioonist kulub kolm põlvkonda, et jõuda jälle vaesuseni. Pärijad lihtsalt kulutavad kogu varanduse ära kolmanda põlvkonna jooksul. Ka termodünaamika teine seadus näeb ette kaose suurenemist. Ükski maha kukkunud ja katki läinud klaas ei kuku kunagi iseenesest terveks tagasi, on selle seaduse mõte.

Paris Hilton on ilmekas näide. Kui ta loodab, et ta saab jätkata roosade Bentleyde ostmist ilma, et ta eriti vaeva peaks nägema, siis ta eksib. Hiltonite pere patriarh Barron Hilton plaanib 97% varast jätta Corad N. Hiltoni Fondile ning vaid 3% jaotamiseks oma paljude järglaste vahel. Paris on perepea lihtsalt nii välja vihastanud, et 4 miljardi nägemisest peavad tänu talle suu puhtaks pühkima ka teised pärijad.

Perekonna sihtasutus, milleks?

Urmas Kaarlep, EBSi doktorant ja perevara haldamise uurija, on uurimistöö teinud pärimise alternatiividest. Tema sõnul on kaks varianti: kas tegeleda vara tulevikuga perekonna sihtasutuse kaudu või jätta kõik kaose hooleks (pärandamine, testament).

Perekonna sihtasutuse olemasolu korral teavad sellest nii kõik pere liikmed (ka tulevikus sündivad järglased) kui ka muud seotud isikud, kes on põhikirjaliselt ära määratud osa saama pere varandusest. Sihtasutust kasutatakse vältimaks pereettevõtte jagunemist, konfliktide ärahoidmist laste vahel vara jaotamise pärast, pensioni ja haiguseperioodide kindlustamiseks, kaitseks üksikisiku pankroti vastu ning järgmiste põlvkondade üleliigse kulutamise piiramiseks. Sihtasutusel ei ole omanikke ja tulud jaotatakse põhikirjas nimetatud kasusaajate vahel. Juhatuses on tavaliselt kolmas isik, kes ei ole kasusaaja ega nõukogu liige.

Perekonna sihtasutus on ainuke võimalus tagada perevara jagunematus ja soodustada konfliktide vältimist pereliikmete vahel. Negatiivne pool on see, et väljamaksed maksustatakse igal juhul. Kuid seadusemuudatus peaks juba töös olema.

Perekonna sihtasutus tagab küll vara jagamatuse, aga ei taga selle kasvamist ja säilimist. Et hoolitseda vara säilimise ja kasvamise eest ka järgmiste põlvkondade juures, on oluline peale finantskapitali tähelepanu pöörata inim- ja intellektuaalsele kapitalile. Ning kõige aluseks on perekonna filosoofia, kuhu pannakse kirja perekonna jagatud väärtused. Loomulikult ei anna ka see garantiid, aga vara tulevikule tähelepanu pööramine suurendab oluliselt võimalust, et see jutuks olnud vanasõna ei osutu ennustuseks.