Vasakpööre on ohtlik

Esimene küsimus uuele valitsusliidule on: kust tuleb raha uute toredate algatuste elluviimiseks? Halvemal juhul saame lähitulevikus, võimalik, et juba aastast 2018, näha ja tunda maksukoormuse tõusu, käiku hakkavad minema allesjäänud reservid ja suure tõenäosusega hakkab kerkima ka laenukoormus. Tulemuseks on konkurentsivõime kahanemine, riigireitingute langus ja majanduskeskkonna halvenemine.

Peaministriks tõusva Jüri Ratase maailmavaate ja seisukohtade kohta pole rohkem midagi teada kui vaid seda, et ta toetab astmelist tulumaksu. Astmeline tulumaks on aga esimene asi, mille Keskerakond ära unustab, kui hakkab valitsust kokku panema. IRLi osalusel moodustatava valitsuse esimene samm saab olema hoopis tööjõumaksude juba seadusesse kirjutatud langetamisotsuse tagasipööramine.

Saame ilmselt ka peagi näha, kuidas uus koalitsioon investeeringute rahastamise vajaduse sildi all hakkab jooksvate kulude ja oma kuluka vasakpoolse majanduseksperimendi tarbeks hoogsalt laenu võtma. See sünnib olukorras, kus ülihästi laekuvate maksutulude kasv sarnaneb juba peaaegu buumiajaga.

Uus võimuliit vaatab nina ette

Ka madala intressiga laen tuleb kunagi tagasi maksta, aga kellele see kohustus jääb, see uut võimuliitu ei huvita. Tulevikus võime leida riigi olukorras, kus 7%-lise maksutulude aastakasvu tingimustes võetud laenukoormat tuleb tagasi maksta ajal, kui maksutulude kasv puudub või on isegi kahanev.

Mis meid kaitseb võimaliku eelseisva vasakpoolse majanduseksperimendi puhul? Tuleb öelda, et ega väga palju kaitsemehhanisme pole.

Õnneks on olemas turvamehhanism: uued Euroopa Liidu eelarvereeglid. Iseasi, kas uus koalitsioon neid reegleid järgida kavatseb. Kulutamisele seab raamid ka siseriiklik eelarveseadus, mis ütleb, et eelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus. Järgmise aasta riigieelarve on riigikogus menetlemisel ja riigikogu enam selle tasakaalu muuta ei saa. Mingiks ajaks annab kaitset ka maksukorralduse seadus, mis ütleb, et maksukohustust suurendavate maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat.

Äripäev pöördus kolme ja poolesaja arvamusliidri, omaniku ja juhi poole, kellelt palus kommentaare käimasoleva suure poliitilise muutuse kohta. Laekunud vastuseid avaldame jooksvalt, üldistuse teeme täna ilmuvas kokkuvõtlikus loos.