Hoidkem Ilvese pärandit

Suurem osa presidendi müüdist on presidendi enda teha ja ei pruugi sõltuda plaanidest, mis ametisse astudes tehtud. Nagu näeme president Ilvese näitel, siis ka paar nädalat pärast ametist lahkumist võivad 10 aasta pärandi oluliselt ümber kujundada.

See ei tähenda siiski, et Ilvese pärandist poleks enam midagi kaasa võtta. On küll ning ilmselt on praegu kõige parem hetk presidendi kõnede ja usutluste kaudu osa sellest uuesti meelde tuletada.

Kodanike riik

Ametisse astudes, 9. oktoobril 2006, ütles Toomas Hendrik Ilves riigikogu ees järgmist: “Riik on kodanike oma /.../ Selline lähenemine kohustab meid kõiki, kellele rahvas on usaldanud juhtimise ja vastutuse, tegutsema kodanike ning mitte millegi muu nimel. Kui mõni õigustab hämarat tehingut sõnadega, et “riik ei saanud ju sellest kahju!”, siis ütleja ei mõista, mis asi on riik. Ühe või teise grupi mis tahes suvaline ja varjatud eelistamine petab kodanikke, see rikub kodanike ja riigi vahelist kokkulepet. See riivab kodanike usku õiglasse riiki.”

Ilvese jutumärkides esitatud lause oli ilmne viide tollase valitsusliikme Edgar Savisaare Keila-Joa suvilaostule, mis toimus turuhinnast oluliselt odavamalt ja mida peaminister Andrus Ansip korduvalt kaitses. Sealt läkski laiemalt käibele lühend JOKK.

Paratamatusega leppimatus

Pool aastat hiljem vabariigi aastapäeva kõnes Tartus ütles Ilves: “Me teame mõistet “ringkäendus”, kus poliitikud suunavad tellimusi firmadele, kes omakorda toetavad neid abistanud poliitikuid. /.../ Õli­tehas, maadevahetused, riigiasutuste rendilepingud, suvilatehingud, parkimise korraldamine ja koolimajade remont – kõik need märksõnad viitavad korruptsioonihõngule ja läbipaistmatule sahkerdamisele. Me näeme, kuidas noodsamad poliitikute ärisemud hakkavad end pidama väljavalituiks, “elu peremeesteks”, kellele seadused ja ühise elu reeglid ei näi kehtivat. Äärmisel juhul tuleb maksta pisike trahv, mis üleolevaid kommentaare jagades tasutakse.” See oli parim Ilvese aastapäevakõne, president oli otsekohene ning sõnavalikust ei õhkunud veel leppimist poliitika näiliste paratamatustega.

2010. aasta jaanuaris Ajalehtede Liidu meediakonverentsil kõneles Ilves ajakirjanduse vastutusest. “... eetikareeglid kehtivad nii poliitikute kui ka neljanda seisuse jaoks. Quod licet Iovi, non licet bovi – ehk mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale – on küüniline Rooma vanasõna, mis ei tohiks demokraatlikus õigusriigis kehtida.” Kuigi Ilvese sõnum oli tollal suunatud otse ajakirjanikele ja ajakirjandusjuhtidele, siis laiemalt on ta sama mõtet presidendiameti 10 aasta jooksul korduvalt väljendanud.