Olgem eestlased, aga saagem taas ka soomeugrilasteks

Iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päeva. Peaks aga tähistama soomeugri tsivilisatsiooni äratamise ja iseendaks saamise päeva.Tsivilisatsiooni, mille keeli räägivad praegugi 25 miljonit inimest ja kes on Euroopas elanud kümme tuhat aastat. Miks peaks aga soome-ugri tsivilisatsioon osutuma nüüd edukaks? Kuidas saaksime ühekorraga ökoriigi, IT-eduloo ja õnnelikku rahva?

Miks just soome-ugri?

Soome-ugri väärtusteks peetakse alalhoidlikkust, töökust, mitteagressiivsust, tavade austamist ja loodussõbralikkust. Ajalugu räägib soomeugrilastest kui taanduva mandrijää järel liikunud nutikatest skautidest, kes elasid osaduses karmi loodusega. Näiteks ei ole erinevalt indoeurooplasest uurali keeles mõtlevale inimesele ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks vaid dialoogipartneriks. Seejuures erinevad soome-ugri rahvad nii rassilt, usundilt kui ka kultuuritüübilt.

Miks mitte hakata õpetama koolides eraldi soome-ugri pärandit koos vastavate looduspraktikatega? Miks mitte viia turistid pärast vanalinna või ERMiga tutvumist saama ka tegelikult osa mõnest tänapäevastatud šamaanirituaalist. Riigi tasandil suuremat enesekindlust ja kogukondade usaldamist ning mõtestatumat keskkonnakaitset. Kas teadsite, et Tarkovski ja Gagarin võivad olla muistsete merjalaste järeltulijad? Soomeugrilikum (ühtlasi mitteagressiivsem) Venemaa oleks ühtlasi maailmale oluliselt ohutum. Kuna Eesti paat on tõrvatud paksu soomeugri kultuurikihiga, siis elame seda endale teadvustades üle ka suuremad üleilmsed kriisid.

Parafraseerides Gustav Suitsu: „Olgem eestlased, aga saagem taas kord ka soomeugrilasteks!“ Vaatame oma põhiseaduse ja muud strateegia dokumendid üle ning tegutseme.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.