- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hinnatõus suurendab tootlikkust
Tööandja jaoks oleks ideaalne, kui töötajatel palka ei peaks tõstma, kuid samal ajal oleks võimalik suurendada tootlikkust, kirjutab Fontese analüütik-konsultant Ilmar Põhjala.
Üldjuhul kipuvad inimesed tootlikkuse all mõistma mingi protsessi automatiseerimist või efektiivistamist. Praegu suudab linnaliini bussijuht kaheksatunnise tööpäeva jooksul sõita 480 km (lubatud piirkiirus 60 km/h – kui tal õnnestuks sama ajavahemiku jooksul läbida 960 km, oleks ta tootlikkus kaks korda suurem (ja tema puhul võiks rääkida palgatõusust).
Unustatakse kõige lihtsam tootlikkuse suurendamise viis: piisab ka toote või teenuse hinna tõstmisest – kohe on tootlikkus suurem. See viib meid järgmise teema juurde, milleks on väliskapitali väidetav lahkumine Eestist.
Põhjusena tuuakse ette, et Eesti tööjõukulud on saavutanud taseme, kus mingit toodet toota või teenust pakkuda ei ole majanduslikult otstarbekas ja kasulikum on viia tootmine järgmisesse madalate tööjõukuludega riiki. Et meie majanduse üks strateegilisi eesmärke on vabaneda odava allhanke tegemisest ja liikuda väärtusahelas kõrgemale – suurema lisandväärtusega tooteni, siis ei ole ainult odavale tööjõule suunatud välisettevõtja lahkumine koht, mille pärast pikalt muretseda. Iseküsimus muidugi, kas me seda uut ja väärtuslikumat asja ka teha oskame.
Olukord palgaturul on viimaste aastatega paranenud. Kõige olulisem muutus on, et järjest rohkem organisatsioone tõstab palkasid diferentseeritult (st mitte kõigil töötajatel ei tõuse palk ühesuguse protsendi võrra, vaid protsent varieerub sõltuvalt töötaja tööpanusest ja/või arengust).
Palkade avalikustamine: mis on eesmärk?
Siin tasub kohe rääkida ka aeg-ajalt arutuse all olnud ideest avalikustada erasektori palgad. Küsimus on, mida me sellega saavutada tahame: teada konkurentsitihedal tööjõuturul teiste ettevõtete palganumbreid (siis ei pea töötaja üle-ostmisel enam vaeva nägema nuputamisega palju ta palka saab, et teha suurem pakkumine, vaid saaks kohe suurema numbri lauda tuua) – või soovime, et ebavõrdsus kaoks (samal tasemel, sama tööd tegevad inimesed saaksid enam-vähem ühesugust palka).
Esimesel juhul: ettevõtjad leiaksid mooduse palganumbreid avalikkusele sellistena näidata, nagu nad seda soovivad. Rääkimata sellest, millist segadust see palkade võrdlemisel tekitab – sama ametinimetus ei tähenda ju sama keerukusega tööd, ning kui ka töö on sama, võib tulemuslikkus oluliselt erineda. Inimestena oleme võrdsed, töötajatena tööpanuse mõttes sageli mitte.
Teisel juhul: soovides vähendada ebavõrdsust, piisab sellest, kui organisatsiooni sees on palgad või palgavahemikud avalikud. Kui töötaja teab, miks ja mille eest ta palka saab ning kuidas on võimalik oma palganumbrit suurendada, jääb juhil stressi vähemaks; enam ei astu töötaja nii tihti suvalisel hetkel uksest sisse ja ei teata, et nüüd oleks aeg palganumber üle vaadata.
Täiendav moodus on palganumbrite (või palgavahemiku) avaldamine töökuulutustes. Tunnustan ettevõtteid, kes seda praegu teha julgevad. Nii mõnelgi ettevõttel jääb palganumbri lisamine töökuulutusse ainult selle taha, et kuna seda keegi ei tee, siis ma ka igaks juhuks ei pane.
Tööle kandideerija seisukohast: kui ta ei oska internetist otsida fraasi „palgad Eestis“ ja kasutada seal toodud lehel mõnda palgastatistika andmebaasi, siis vaevalt teda päästaks ka see, kui kõikide ettevõtete palgad oleksid avalikult kättesaadavad.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele