Dividendide maksustamise muudatuse peidus pool

Uus regulatsioon kohaldub aga ka olukorras, kus tegemist ei ole puhtakujulise majandusliku sisuta agressiivse maksuplaneerimisega, vaid eesmärk on kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine ema-tütre direktiivi ärakasutamise teel. Sellistel olukordadel võib aga praktikas olla keeruline vahet teha.

Seetõttu ei saa välista, et vahetult enne novembrit tehtav välisriigist pärinev dividendimakse võidakse siiski Eestis maksustada. Mingisugust amnestiat varasemate perioodide kohta ei ole maksuhaldur andnud.

Seega, kuigi uutel dividendi maksustamise reeglitel tagasiulatuv mõju puudub, siis ei tohiks valvsust kaotada ka enne muudatusi tehtavate piiriüleste dividendimaksete asjus.Kuigi dividendide maksustamise uued reeglid on tinginud direktiivi muutmine, siis see on esimene kord, kui seadusandja on asunud majandusliku tõlgendamise reegleid täpsemalt seadusesse sisse kirjutama. See on igati tervitatav ja seda on soovitanud riigikohus.

Õigusselguse mõttes vaid pool rehkendust

Samas on aga seadusandja poolt direktiivist tulenevat väga piirava reegli mõju laiendatud ka Eesti-sisestele tehingutele, kolmandatest riikidest saadud kasumijaotistele ning dividendiga oma olemuselt sarnastele väljamaksetele. See võib tekitada segadust ja minna vastuollu senise Eesti kohtupraktikaga.

Järelikult on seadusandja õigusselguse ülesandes teinud vaid pool rehkendust ja sedagi vaid Euroopa Liidu nõudel maksumaksja õigusi kitsendavas suunas.Nimelt peaks seadusandja lõpuks lubamatu maksuplaneerimise kriteeriumid võimalikult täpselt ja ka maksumaksjaid arvesse võttes seadusesse kirjutama, et õigusselgus ka tegelikult suureneks.