Meie maksusüsteemi stabiilsusest võib saada pidur, kui me ei tule välja millegi kvalitatiivselt uuega, leiab reklaamiettevõtja Reet Roos (IRL).
Reet Roos
  • Reet Roos
  • Foto: Andres Haabu
Võimalikele välisinvestoritele olen alati tunnustanud nii Eesti maksusüsteemi ja ka meie maksuametit, kes on maailmas eesotsas kasutusmugavuse ja ettevõtjasõbralikkusega. Meie maksusüsteem on olnud stabiilne ja reinvesteerimissõbralik, kuid meid ümbritsev keskkond on muutunud. Oleme Euroopa Liidus ja majanduses on aset leidnud suured muutused meist sõltumata.
Vale lähenemine
Maksuamet on 1. novembrist silmitsi probleemiga, kuidas hinnata, kas mitteresidentne tütarettevõte pole mitte teise riiki rajatud vaid maksuvabastuse saamiseks. Kui selgub, et tegelikku majandustegevust ei toimu, siis jääb ta Eesti maksuvabastusest ilma. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkus on kordi keerukam ja skeemimeistrite töö võib olla lausa filigraanne. Ilmselt tuleb oodata erinevate menetluste käiku ja kohtupraktikat, kuni on selge, kuidas ikka päriselt piiriülene koostöö näiteks lõunanaabrite maksuametnikega hakkab sujuma.
Vähk on aga mitte teise kivi all, vaid hoopis mujale kolinud. Meie praegune valitsus on tõstnud aktsiise ja tõhustanud maksukogumist, kuid kas poleks kasulikum töötada hoopis selle nimel, et Eesti riiki tahetaks oma makse maksta?
Hoopis tõhusam, kui tikutulega viimast raha taga ajada, oleks luua siia Euroopa majandust ja reegleid arvestades maksukeskkond, et ka teiste riikide ettevõtjatel oleks siin soodne oma maksud tasuda. Las siis naaberriigis otsivad viise, kuidas oma raha meilt kätte saada.
Paremad maksud
Oleks aeg, et poliitikutelt tuleks selge sõnum rahandusministeeriumisse ja maksuametisse: leidke viis, kuidas Euroopa ühisreegleid arvestades oleks võimalik muuta meie maksukeskkond veel ligitõmbavamaks. Peaksime ära kasutama oma IT-teadmisi ja kuvandit ning pakkuma maailmale lihtsa, selge ja kiire 21. sajandi maksukeskkonna.
Kunagi saadi tulumaksu reinvesteerimise maksuvabastusega hakkama, praegu on vaja teha midagi kompaktsemat Euroopa keerulises keskkonnas. Ülesanne tasuks majanduslikult ära paremini, kui tegeleda peenhäälestusega või lõputu võitlusega ELi seadustest tulenevate maksuskeemide vastu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele