Soovitused korteriostja Meelisele

Ajakirjanik Meelis vahetas sel suvel elukohta. Ta astus läbi enam kui 30 objektilt ja väisas netis sadu. Pärast seda jagas ta lugejatega oma kogemust. Meelis valis põhjalikult ja tegi targasti – unelmate kodu, kus pole ühtegi puudust, on keeruline leida ning esimese emotsiooni küüsi ei tasu langeda. Notarina kinnisvaratehinguid tõestades jääb silma mõndagi, mida tasub jagada.

Meelis soovitas, et majades, kus korterid on ühisomandis, tuleks luua korteriomandid, sest pärast 25 aastat taasiseseisvumist on selline kommunaalomand justkui alaväärne. Siin vaidlen vastu. Kaasomand ehk mõttelistes osades omandiõigus on sajanditepikkuse ajalooga ja mitte nõukavärk. Kinnistute kaasomand on tekkinud moel, kus objekt on tagastatud mitmele isikule või päritud mitme poolt või on arendaja lihtsalt hakanud maja ühest otsast mõttelistes osades võõrandama. Kaasomandi puhul ei kuulu isikule konkreetset reaalosa maast, majast ja haljastusest, vaid proportsionaalne osalus kõigest ja ta vaid kasutab konkreetseid ruume vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Korteriomandid tekkisid Euroopas alles pärast II maailmasõda, kus pärast suuri sõjapurustusi hakati massiliselt ehitama suuri kortermajasid. Skandinaavia naabrid saavad praeguseni rõõmsalt läbi korteriomanditeta, kuna nende elamufond kuulub valdavalt elamuühisustele ja käibes võõrandatakse vaid osamakse, mis annavad mingi korteri kasutusõiguse. Meenutagem Mustamäe elamukooperatiive!

Selleks, et kinnistu jagada korteriomanditeks, on vaja kahte asja: esiteks on vaja kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse kinnitatud hoone plaane ja teiseks peavad kõik kaasomanikud minema notari juurde ning sõlmima kinnisasja korteriomanditeks jagamise kokkuleppe. Notar saadab siis dokumendi kinnistusosakonnale muudatuste registreerimiseks. Plaanidel peavad olema iga korteriomandi koosseisu kuuluvad ruumid tähistatud ühe numeratsiooniga ja piiritletud. Korteriomandite seadmine ei lõpeta siiski Meelise meelehärmiks kaasomandit, sest krunt, vundament, trepikoda, kelder, seinad-laed, katused, tehnosüsteemid ja isegi korteri välisuks, jäävad kuuluma omanikele ühiselt ning selles osas tuleb ka ühiselt omandit valitseda. Ka korteriomandi puhul ei ole omanikul õigus iseseisvalt aknaid vahetada, rõdusid kinni ehitada, küttesüsteemi muuta. Korteriomand juriidilises mõttes koosnebki kahest osast – reaalosast (sisuliselt õhuruumist) ja sellega seotud proportsionaalsest kaasomandi osast.