Kaks võimekat kandidaati, üks eelistus

Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette, et president valitakse poliitilise kokkuleppe tulemusel – vahet pole, kas seda tehakse riigikogus või valimiskogus.

See tähendab, et presidendil peaks olema laiapõhjaline toetus ja usaldus just erakondade seas. President peab suutma keerulistel hetkedel ühe laua taha tuua kogu riigi poliitilise establishment’i – nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad, lisaks ka parlamendivälised parteid. Selles mõttes peab president tõepoolest olema erakondade ülene (mis ei tähenda, et ta enne presidendiks valimist peaks tingimata olema erakonnaväline).

Näen praeguste kandidaatide seas vaid kahte inimest, kelle poliitiline kogemus ja isiksuslik renomee tagavad selle, et nad on võimelised kokku kutsuma ja läbi rääkima kõigi erinevate poliitiliste jõududega ning keda sellises rollis erinevad parteid ka respekteeriks – need on Siim Kallas ja Eiki Nestor.