Miks karistatakse mittesuitsetajat?

Selliste piltidega suitspakid on sama mõttetud kui joomisvastased „teile on üks sõnum“-reklaamid (lapsehääl hukkunud vanemate telefonis), mis on iseenesest küll efektsed, kuid pole efektiivsed. Täielik raha raiskamine ja mentaalse ruumi risustamine. Kas te olete mõelnud, kuidas mõjuvad sellised reklaamid neile, kes on oma (karske) lähedase autoavariis kaotanud? Neile, kes pole eluski napsusena rooli keeranud?

Ärge risustage ühisruumi ilgete piltidega, see on sama ebatervislik kui suitsetamine neissamades ruumides või mõõdutundetu alkoholi pruukimine avalikes kohtades. Ärge karistage mittesuitsetajaid nende suitsetavate kaaskodanike ajutiste nõrkuste eest.

Suitsud riiulile tagasi

Muide, vanasti võis igaüks suitsud ise korvi panna. Siis pandi suitsupakid läbimüügi parandamiseks kassapidaja pea kohale, kust klient need ise võttis. Vahel klient unustas, maksis arve ära ja märkas alles siis, et suitsu oleks ka vaja. Nojah, kassapidaja rütm oli rikutud, tööaeg kulus ja järjekord pikenes, kuid saadi hakkama. Nüüdsel pahedega võitlemise ajastul ei saa klient enam ise suitsupakki kätte, vaid peab näpuga müüjale näitama ja selgitama. Harilikult saab müüja valesti aru (kas tahetakse punast või sinist, kui sinist, siis missugust sinist jne), järgneb uus seletamine – ja aeg kulub.

Aga miks mind, mittesuitsetajat, selle eest karistatakse, et osa inimesi tahab suitsu osta? Suitsetaja ostab oma suitsud nii või teisiti, aga mina pean järjekorras passima ja laskma tema järel ootamisega oma elu lühendada. Pange sigaretid riiulile nagu kõik muud kaubad ja laske tublidel kassapidajatel oma põhiülesannet täita.