Tegelikult on kõrgharidust omandamata edukaks saanud ettevõtjaid vaid üksikud. See, et ettevõtlikule inimesele on kõrgkoolis veedetud aastad raisatud aeg, osutub uuringute põhjal hästi reklaamitud müüdiks.
Saja maailma rikkama inimese seast 68-l on kõrgharidus. Seega ei saa kõrgharidust kindlasti edukusele takistuseks pidada, kuigi ei pruugi olla selle vältimatuks eelduseks.
Õppimine võib osutuda raisatud ajaks, kui õpitakse eriala, mis ei köida ja kuhu lihtsalt saadi sisse. Kas meie gümnaasiumilõpetajad oskavad ja saavad minna õppima just seda, mis neid kõige enam paelub? Kas nad üldse teavad, mis see on, kui gümnaasiumis kulub enamus aega selliste ainete õppimisele, mis absoluutselt huvi ei paku?
Struktureeritud haridus on kahtlemata oluline. See annab analüüsioskuse ja avab silmad uutele ideedele. Lisaks tuleb kaasa edukuseks vajalik võrgustik. Õpikeskkond võimaldab kaastudengeid tundma õppida, neid meeskonda kaasata. Pealegi tagab kõrgharidus suurema tõenäosusega kõrgema palgaga töökoha juhul, kui äri peaks ebaõnnestuma.
Muidugi võib teadmisi omandada ka iseseisvalt, kuid interneti inforägastikus on süsteemselt teadmisi omandada. Infokillukestest teadmiste kokkupanemine võib olla tunduvalt aeganõudvam ja segadust tekitavam kui läbimõeldud õppekava järgi õppimine. Just süsteemse õppimise harjumus annab eelduse pärast kooli lõpetamist teadmistele lisa otsida. Tehnoloogia kiire arengu tingimustes pole mõeldav, et kunagi loetust-õpitust mõne aasta pärast piisab.
Poolelijäänud haridusteed võib jätkata
Traditsiooniline õpetamine võib paljudel juhtudel tõepoolest ettevõtlikkust lämmatada. Mis mõte on traditsioonilistel loengutel, kui tudeng suudab informatsiooni internetist üles leida enne, kui õppejõud oma lause lõpetab. Loengus õppejõudu kuulates reeglina loovaid lahendusi ei teki.
Tänapäevane haridus peaks olema interaktiivne. Õppejõud loob raami, annab mõistetele sisu, kuid õppimine peaks toimuma kaasusi lahendades, suheldes, arutledes ja miks mitte ka mängides. Õpetada tuleb probleemide tõstatamist, traditsioonilises lähenemises kahtlemist. Innovatsioon tekib avastades, eeldusi muutes, kujutlusvõimet kasutades ja informatsiooni sünteesides. Väärtustada tuleks originaalseid, ebatraditsioonilisi lahendusi. Küsimus on selles, et kas koolid seda võimaldavad.
Samas tuleb Richard Bransoniga nõustuda, et kui tudeng leiab õpingute ajal suurepärase äriidee, siis pole patt selle elluviimiseks kool pooleli jätta. See, mis enne katkestamist õpitud on, tuleb igal juhul kasuks. Pealegi saab haridusteed hiljem jätkata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.