Kuidas kinnisvaraga rikkaks saada

Olenevalt sellest, kellelt seemneid laenata, on vaja kas suuremat usaldust või kindlat tagatist. Nii nagu väikepõllu pidamist saab alustada tagasihoidlikke vahenditega ja laenates kogu vajaliku seemne, saab ka kinnisvarasse investeerimist alustada võõra rahaga. Seemneid saab küsida laenuks nii sugulastelt kui naabritelt ning tihti leidub mõni lähedasem või kaugem sõber, kes hea meelega enda seemned samuti tööle rakendaks. Oleks vaid keegi, kel on selleks aega, et põld välja valida ja külv ära teha. Ja usaldust, et viljade korjamise aegu laenu andnud sõber ikka meeles püsiks.

Kui seemned maas, siis ei jäägi muud üle kui nautida päikest ja vihma kosutavat jõudu. Seemned teevad oma töö ja põllupidaja võib tegeleda enda meelistegevustega, käia näiteks luksuslikul pikal reisil. Seemnetel on sellest ükskõik, nemad muudkui võrsuvad ja annavad juba järgmisel kuul esimesed viljad. Ja erinevalt põllumehest ei pea kinnisvarainvestor viljade korjamiseks tagasi tulema – ta saab vaadata viljade laekumist internetipangast.

Mida teha umbrohuga?

Aga siis, kui umbrohi üllatab, tuleb kibekiiresti tegutseda. Umbrohust on vaja kohe vabaneda, et seemned saaksid oma tööd edasi teha. Umbrohust vabanemiseks on mitmeid viise ja võimalusi. Saab sisse osta haldusteenust, kes sellega jooksvalt tegeleb. Võimalik on ka ahvatleda umbrohtu röövlooma kombel kedagi teist ründama. Anna talle teele kaasa mõned viljaterad ning palu tal uttu tõmmata. Enamasti see aitab.

Kui küpset vilja on juba piisavalt kogunenud, on aeg otsida uus põllulapp. Soovitavalt eelmisele põllule lähedal. Nii on tulevikus hea korra aastas pilk peale visata ning veenduda, et seemnetega on ikka kõik korras. Kui seda tsüklit piisav arv korrata, siis on finantsvabadus kiire saabuma. Lõplik pensionile minek on võimalik oluliselt kiiremini kui ise laudas päev päeva järel loomadega rassides või linnas päevast päeva kedagi kontoris orjates.

Samuti ei tundu kuidagi ahvatlev see linnameeste (investor Toomase) jutt, et peaksin oma terad kuhugi kaugele tööle saatma (aktsiatesse investeerima). Ja et nad seal siis paljunevad ja paljunevad ning tulevad ühel päeval suure koormaga minu juurde tagasi. Kui palju sinu pensionifond on Sulle viimase aasta jooksul raha kätte andnud?

Ja ega’s mul neid oma teri eriti olegi, mida kuhugi saata. Ikka laenuks võtan terad, et need kasvama panna. Õde andis laenuks, naaber andis laenuks, sõber andis laenuks, aga ainult ühel tingimusel – et ma neil silma peal hoian ja kuhugi kaugele ära ei saada. Sellepärast külvan nad siiasamasse, palkan halduri valvama, et asi umbrohtu ei läheks. Ise lähen tegelen huvitavamate asjadega ja tulen aasta pärast jälle kodukülla põllu seisu vaatama.

Kelle käest nõu küsida?

Nii nagu põllupidajaks saab õppida, nii saab ka kinnisvarainvestoriks õppida. Kui küsida põllumehelt, mida eriti meeles pidada, siis on tal öelda vaid üht: „Alusta!” Edasi õpetab juba elu ise ja alati saab head nõu küsida. Tänaseks on Eestis juba piisavalt kinnisvarainvestoreid, kellest päris mitmed on valmis ka nõu ja jõuga abiks olema. Oleks vaid arukaid küsijaid, kel silm särab ja kellel on piisavalt laiskust, et ise mitte kõike leiutada. Mõned hangitud terad oleks ka abiks, sest ega nõuandjad neist ära ei ütle, kuigi lihtsamatele küsimustele saab vastused ka ilusa aitäh’i eest.

Head investeerimist! Ja kui seemned veel suuremate seemnete vastu pole vahetatud, siis saadavad üürnikud ikka iga kuu uue üüri kinnisvarainvestori kontole.