Pensionifondide tasud langesid õigele tasemele

Pensionisüsteemide suurus on oluline tahk arutlemaks pensionifondide tasude üle. OECD riikides kehtib selge seos – mida suuremad on pensionifondid, seda madalamad on nende tasud. Seetõttu on paaril korral püstitatud küsimus, miks ei ole Eesti pensionifondide tasud sellised nagu Rootsis, võrdväärne küsimusega, miks ei välju Tallinna lennujaamast sama palju lende kui Stockholmi lennujaamadest.

Keegi meist ei pea ju viimast küsimust eriti mõistlikuks. See ei tähenda aga, et sama küsimust ei saaks püstitada loogilisema nurga alt – kas Eesti rahvaarvu ja sissetulekute taset arvestades on Tallinna lennujaamast väljuvate lendude arv mõistlik? Pensionifondide kontekstis võiks sama küsimus kõlada järgmiselt – kas Eesti pensionifondide tasud on nende suurust arvestades mõistlikud?

Üks võimalus sellisele küsimusele vastata on vaadata erinevate riikide pensionifondide suuruste ja haldustasude vahelist nii-öelda statistilist keskmist seost. Selle järgi võib tõdeda, et Eesti pensionifondide haldustasud olid veel eelmise aasta keskpaigani pigem kõrged (isegi meie fondide suurust arvestades). Praeguseks on siinsed tasud aga langenud tasemele, mis on kooskõlas meie fondide suhtelise suurusega teiste riikidega võrreldes.

Madalam haldustasu toob kõrgema tootluse

Mitu rahvusvahelist uuringut on näidanud, et üldjuhul toovad madalamad haldustasud pikemas perspektiivis kaasa fondide kõrgema tootluse. Kuna pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, siis võib isegi väike erinevus haldustasu määras tähendada aastakümnete lõikes suurt kulude erinevust. Nendel põhjustel on Swedbanki pensionifondide haldustasud viimasel ajal langenud ning näeme, et lähiajal langevad need tasud veelgi.