Eesti Energia raviplaan

Uus Eesti taastuvenergiaettevõte moodustatakse eelkõige ühistulisel alusel ja osalemine on avatud kõigile Eesti kodanikele ja ettevõtetele, kes selleks soovi avaldavad. Riigi osaks on moderniseerimisprotsessi käimatõmbamine, sellele garantiide andmine, “sotsiaalse vaate” silmaspidamine ning põlevkivisektori töötajate ümberõpe. Meeldetuletuseks: ühistulises ettevõttes on igal osanikul, olgu ta eraisik, mittetulundusühing või ettevõte, üks hääl. See on tulundusühistute püsivuse ja kriisitaluvuse alus, sest teistel naha üle kõrvade tõmbamine tabab igal juhul ka sind ennast.

Riigi tugi kodanikele osaluse omandamisel uues ettevõttes soosib kodanike ettevõtlikust ning toetab innovatsiooni. Toetatakse kohalike, kogukondlike energiaühistute teket, nagu ka nende osalemist uues üleriigilises taastuvenergiaettevõttes. Ettevõtte ühistuline vorm võimaldab turvaliselt kaasata ka praegu välispankade arvetel kasutult seisvat raha ja paigutada see energiatootmisesse.

Miks investeerida laenuraha näiteks päikesepaneelidesse?

Eks ikka selleks, et me ei söö ega kuluta seda raha lihtsalt ära, vaid omandame tootmisvahendid, mida on meil niikuinii vaja omandada. Teiseks jääb raha Eestisse. Ja kogu toodangu saame ära tarbida või müüa – sest päikesepaneel annab elektrit kaugelt üle 30 aasta. Ettevõte peab võimaldama osanikust kliendil valida, kas ta tahab oma katusel olevad päikesepaneelid rentida, liisida, välja osta või saab lihtsalt odavamat elektrit osta. Kuna elektrienergiat on nähtavas tulevikus igal juhul vaja, on see ka väljaspool ühistut ostetav kaup.

Taastuvenergia suurinvesteeringuks on soodne aeg. Päikesepaneelide hinnad langevad, päikeseelektri hind on Deutsche Bank raporti põhjal juba järgmisel aastal pea kogu maailmas söeelektri hinnaga võrdne või isegi madalam.

Päikesepaneelide paigaldamine ja tingimuslik osaluse üleandmine neile, kelle sissetulek jääb alla Eesti keskmise, vähendab kindlasti vajadust sotsiaalabi järele. On ju elektrikulu oluline osa perede väljaminekutes. Päikesepaneelide andmine sotsiaalabi-sõltuvusest väljatoomiseks pole midagi uut – seda on edukalt tehtud USAs.

Mida veel laenuga osta?

Loomulikult ei pea ega tohigi piirduda päikesepaneelidega. Laenurahaga saab rajada segaosalusega avamere-tuuleparke; ehitada elektri ja sooja koostootmisjaamu võsa, põhu ja muu biomassi kasutamiseks, mis varustaks elektri ja soojaga väiksemaid asulaid, kus keskküttevõrk olemas või taastatav; ehitada sobivatesse kohtadesse biogaasijaamu ja gaasitanklaid; ehitada ka Eestisse esimesed salvestusjaamad Saksamaa, Suurbritannia ja USA eeskujul; aidata rajada tuulegeneraatorite jt. taastuvenergia tootmises vajalike seadmete ning energia kokkuhoidu võimaldavate materjalide eksperimentaalne ja seeriaviisiline tootmine eelkõige Ida-Virumaale; uurida lõpuni kasutamata turbamaardlates oleva turba kasutusvõimalusi energiatootmises ja nende asemele tekitatavate märgalade süsinikusalvestamise võimalusi ning suurendada uute taastuvenergia- ja salvestuslahendustega kaitseväe ja kaitseliidu energiasõltumatust samal ajal kulutusi vähendades. Viimane on julgeoleku seisukohalt väga oluline ning ka selles vallas poleks me maailmas sugugi esimesed.

Laenurahaga saab suurepärasel viisil lahendada ka pseudoprobleemi, millega praegune koalitsioon püüab näiteks tuuleenergia edenemist takistada. Nimelt püütakse väita, et tuulegeneraatorid segavad radareid. Kuid keegi ei suuda vastata minu lihtsale küsimusele: kas tõesti pole mitte keegi varem sellise probleemiga kokku puutunud ja kogu maailmas pole vastavat tehnoloogilist lahendust? Kaitseministeerium jättis sellele küsimusele igal juhul vastamata, mis süvendab minu kahtlusi, et tegelikult probleemi ei eksisteeri ning tegemist on kivipõletamissõltlaste leiutatud ettekäändega.

Seega – ostame tootmisseadmeid, loome uusi töökohti üle Eesti, tagame energiajulgeoleku ning moderniseerime oma energiamajanduse.