Eesti juht usaldab, aga kontrollib

Oleme seadnud endale eeskujuks Põhjamaades praktiseeritava ärikultuuri, mis on üles ehitatud töötajate ja koostööpartnerite vahel kehtivale usaldamise põhimõttele. Seetõttu on sealsete ettevõtete äritegevuses kesksel kohal nii töötajate kui ka organisatsiooni hea maine avalikkuses. Pidades silmas Eesti ettevõtete peamisi sihtturge ja tegevuse üldist geograafilist ulatust, on juhil otstarbekas rakendada ettevõtte ärikultuuri parandavaid sisekontrollimeetmeid, mis toimivad ettevõtte kasvu toetavalt. Küsitluse tulemustest nähtub, et 44%-l juhtudel jääb ebaeetiline käitumine tippjuhtkonnale teadmata.

Kui palju kontrolli on piisav?

Keskmiselt on ettevõtetes iga 1000 töötaja kohta 5,1 sisekontrolli valdkonda kuuluvat ametikohta. Suurtes ettevõtetes (1000–9999 töötajat) on aga keskmiselt 11 töökohta, mis on pühendunud üksnes äritegevuse sisekontrollile. Kõige suurem on kontrollimisele suunatud positsioonide loomise vajadus ehituse, kindlustuse, avaliku sektori, sotsiaalteenuste ning heategevusega tegelevates organisatsioonides. Kuivõrd enamik pettusejuhtumeid avastatakse juhuslikult või vihje kaudu, siis on sisekontrollimeetmetest paljudes ettevõtetes olulisel kohal ka vihjeliini rakendamine ning siseauditi tegevused. Samuti tuleb pettusejuhtumeid arvukalt ilmsiks juhtide enda hoolsuse ja tähelepanelikkuse tulemusena.