Neinar Seli vanaema

Toetust leidis sisuliselt ainult üks lisataotlus: raha eraldamine riigikogu kantselei esindaja ja tema pere kuludeks Brüsselis.

Seli kihlvedu

Ligikaudu samal ajal arutas riigikogu Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi uurimiskomisjon oma tegevuse pikendamist. Tööd on veel palju, muu hulgas pole seni suudetud komisjoni ette selgitusi andma tuua altkäemaksuvõtmises kahtlustuse saanud riigiettevõtte juhatuse liikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning viimased kümme aastat Reformierakonna nimel sadama nõukogu juhtinud Neinar Seli. Komisjon otsustas, et tuleb edasi töötada; Kiili, Kaljuranna ja Seli kohta andis aga selle esimees Artur Talvik usutluses BNSile teada, et mehi on kavas „survestada“.

„Olen kohtunud Kiili ja Kaljuranna esindajatega ja palunud, et nad mu kirjale vastaks ja annaks teada, millal nad on nõus tulema,“ kurtis Talvik. Ta olevat „väga põhjalikult“ selgitanud, miks peaksid mehe komisjoni jutule tulema, ja mis juhtub, kui nad siiski otsustavad mitte tulla.

"Kui nad ei tule, saavad nad avalikkuses negatiivse märgi külge,“ hoiatas Talvik. Võite nüüd korraks selle teksti kõrvale panna, et südamest naerda.

Kui Allan Kiil ja Ain Kaljurand on riigikogu uurimiskomisjoniga kohtumisest keeldunud ilma igasuguste selgitusteta, siis Neinar Seli nii plass mees ei ole. Tema andis lugupeetud komisjoni esimehele teada, et „ei saa tulla vanaemaga sõlmitud kihlveo tõttu, mis keelab tal üle riigikogu läve astuda“.

Mida need kaks pildikest ütlevad meile riigikogu ja tema maine kohta aastal 2016?

Lühidalt: riigikogu näib olevat suhteliselt mõttetu asutus, mille esimees peab käima vormiliselt sellesama institutsiooni poolt ametisse valitud rahandusministri käest 5000 eurot nurumas. (Vastutasuks saavad riigikogu fraktsioonid enne riigieelarve kinnitamist kamba peale umbes kuus miljonit eurot „katuseraha“, mille kasutamise osas saavad nad siis kogu võimutäiust kasutada.) Ja kuriteo eest süüdi mõistetud ekspoliitik ei jäta mitte lihtsalt tema tegevust uuriva riigikogu komisjoni ette minemata, vaid peab vajalikuks Eesti rahva poolt valitud parlamenti ka pisut mõnitada.