Kurjategija armastab „offikaid“

Mõni aasta tagasi pöördus finantsinspektsiooni Kaimanisaarte fondivalitseja, kes avaldas soovi omandada suurosalus väiksemas Eesti pangas. Palmisaared on maailmas tuntud offshore-piirkonnana. Paar kuud kestnud dialoogi käigus selgus jupphaaval, et osalust plaanib hoopis investeerimisfond, see on äsja asutatud ja sellel on üks osakuomanik. Viimane on tugeva privaatsuskaitsega Euroopa väikeriigi elukindlustusselts, kelle omanikuks on Šveitsi privaatpank. Taustainfo analüüs näitas, et kindlustaja meil pangandusäri ajada ei plaani, temaga tegelemine on tupik. Kindlustusselts oli agent, hoides poliisiomanikule kuuluvat vara ja täites juhtnööre. Varaks oleks olnud suurosalus meie pangas Kaimanisaarte fondi kaudu. Niite aga tõmbas Slovakkia firma, kes kuulus suuremasse gruppi. Edasine töö paljastas, et lõppkontrollijaks oli Slovakkia kodanik, kelle tegevuseks näis olema ärihuvide esindamine. Alustasime kodanikuga tööd, kuid sama ootamatult kui algselt Kaimanisaarte huvina näidatu tekkis, kadus ka huvi osalust omandada.

Võimalikud kurjad kavatsused

Tavaliselt on „offikas“ ettevõte piirkonnast, kus on kõrged privaatsusnõuded, tõkked info edastamiseks sealt välja, kus on eri juhtimisstruktuure võimaldav äriühinguõigus. Boonusena kaasneb soodus maksukeskkond. Offshore-piirkondade abiga on võimalik kontserni ja äritegevust muuta maksuefektiivsemaks, samuti kasutada muid nende piirkondade keskseid eeliseid. Tegevuse eesmärk võib olla legitiimne, kuid võib kätkeda ka kurje kavatsusi.