Nordea müük võiks Eesti pangandust tugevdada

Väljastpoolt Skandinaaviat tulev omanik mitmekesistaks siinset pangandusturgu, suurendaks klientide valikuvõimalust ja aitaks turu kui terviku riske hajutada.

Rahutu Skandinaavia

Skandinaavia pangad on raskustes juba mõnda aega: ühelt poolt järjest karmistuvate reeglite, teisalt negatiivsete intresside tõttu, mis on murendanud kasumeid. Peale selle on makrokeskkond muutunud järjest ebastabiilsemaks ning inimesed loobuvad riskantsematest aktsiafondidest ja eelistavad konservatiivsemaid rahapaigutus- ja säästmisvõimalusi; ettevõtted aga laenavad investeeringuteks järjest vähem. Nordea pangal ja ka Danskel õnnestus eelmisel aastal siiski kasumit suurendada. SEB kasum aga kahanes aastaga ligi viiendiku.

Skandinaavia pangakontsernide juhtimises on hiljuti toimunud suured muudatused. Eelmise aasta novembri alguses lahkus Nordea juhi kohalt kaheksa aastat ametis püsinud Christian Clausen.Tänavu veebruaris teatas Swedbank ootamatult, et panka ligi seitse aastat juhtinud Michael Wolf taandati juhi kohalt päevapealt. Wolfi kahtlustati sise­info kasutamises seoses aktsiaostuga Oniva Online Groupis. Üsna pea sai ka teatavaks, et Swedbank on Wolfi keelatud finantstehingute pärast majanduspolitseisse kaevanud. Uurimine kestab. Panga eelmise aasta puhaskasum jäi üksjagu analüütikute ootustele alla, kahanedes 4%.

Vastukajad Eesti turul

Skandinaavia pangandusturu rahutus on mitmeti vastu kajanud ka Eesti turul. Finantsinspektsioon tuvastas puudusi Danske Banki Eesti filiaali rahapesu tõkestamise tegevuses ning panga pikka aega juhtinud Aivar Rehe lahkus ametist poolteist kuud pärast sellekohast ettekirjutust. Rehe asemel asus Danske Eesti juhiks Ivar Pae.

Juba 2015 oli Danske teatanud, et loobub Eestis jaepangandusest ja keskendub ettevõtete teenindamisele. Selle aastanumbri sees müüs Danske oma pensionifondid LHV-le. 2014 läksid Ergo pensionifondid üle Nordeale, jättes tulevaste pensionäride valikuvõimalused senisest ahtamaks.Nordea Eesti juhid on viimasel ajal kiiresti vahetunud, mis omakorda võib viidata müügikavale. Pärast Vahur Krafti lahkumist ametisse asunud Andreas Laane asemel tuli kiiresti Petri Nikkilä.

Atraktiivne kasumlikkus, rikutud maine

Tõsiasi, et Nordea Eesti haru ostjal peaks olema vähemalt 4 miljardit eurot vaba raha, viitab sellele, et ostja ei saa olla Eestist, vaid tegemist peab olema suure, tugevasti kapitaliseeritud rahvusvahelise kontserniga, millel on ühtlasi huvi siinsele turule tulla. Nordea eelmise aasta rohkem kui 91 miljoni eurone kasum on aga kindlasti atraktiivne argument.

Nordea panga Eesti haru müüki võib aga pidurdada Panama leke, milles Nordea kontsernil on oluline roll. Sajad Põhja- ja Baltimaade rikkad eraisikud on Nordea panga abiga peitnud oma varandust variisikute taha ja maksuparadiisidesse, mis tähendab Nordea kontsernile ulatuslikku rahvusvahelist mainekahju.