Alampalk tuleb kaotada

Praegune alampalga määra kehtestamine on usaldamatus ettevõtja vastu, eriti mikroettevõtja vastu. Saaksin aru, kui meil oleks tulumaksuvaba miinimum võrdne ­alampalga määraga, siis oleks see loogiline. Me kohtame usaldamatust riigi poolt igal sammul, täpselt samasugune näide on autode ja tehtavate kulutuste käibemaksuga maksustamine. Riik on veendunud, et kasutus on 50 : 50, mitte 10 : 90, või 30 : 70 jne, nagu see on tegelikult – ettevõtjatel ei lasta ise otsustada sellistes küsimustes.

Praegu tean, miks see on nii. Suurem osa seadusandjatest ja ametnikest ei ole ettevõtlusega kokku puutunud ega oska ennast panna olukorda ettevõtjana. Rääkides ettevõtjatega, siis seda tunnetust ei saa ka tekkida, kui ei ole kogemust. Võid küll õppida õpiku järgi uisutama, kuid jääl oled esimesi samme tehes suure tõenäosusega selili.

Palgaturg vabaks

Loomulikult tuleks palgaturg täiesti vabaks lasta. See tähendab, et ei ole üldse alampalka ja iga inimene ise otsustab, missuguse palga eest ta on nõus töötama.

Samuti on ettevõtjad pandud raskesse ning paindumatusse olukorda, mis puudutab näiteks kehtestatud sotsiaalmaksu miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus ehk kuumäär takistab osalise tööajaga töötamist (kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleks kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga (13%). Sotsiaalmaksu proportsionaalsus tööajaga, eesmärgiga soodustada noorte/naiste või alternatiivina ka eakate (hõive jätkamine) hõivet ning osalise tööajaga töötamist – üle tuleb vaadata sotsiaalmaksu miinimumkohustusega seonduv.

Töölepinguseadus tuleb muuta paindlikumaks, et soodustada paindlikke töösuhteid, mis rahuldaks Y-põlvkonda, välisõppejõudude, välistööjõu, osalise ajaga töötajate, väikesi lapsi kasvatavate isikute, õpilaste, erivajadustega isikute, pikaajalist töölt eemal olekut vajavate isikute jne võimalusi töötada vastavalt tööandja ja töötaja kokkulepetele. Praegu on probleemiks sotsiaalmaks miinimumpalgalt olenemata tööajast, puhkuse arvestus täistööajalt, tähtajalise lepingu piiratus, täpsete töötundide kokkuleppimise kohustus, töösuhte peatamise võimaluste piiratus jne.

Paindlikumad maksud

Paindlikumaks võiks muutuda ka väikeettevõtja maksuarvestust, näiteks lubada rohkem kasutada kalendrikuust pikemat maksustamis­perioodi või lihtsustatud arveid või lubada käibe­maksu arvestust kassapõhiseks – see kindlasti aitaks lahendada ka likviidsusprobleeme ning selle kaudu saaks ettevõtjad enam panustada vahendeid töötajate palkadesse.