Erakool peab jääma

Selline positiivne koolide võrdlemine, lisaks riigieksamite tulemuste pingereale, oleks kvaliteedi (lapsevanemate ainuhuvi) tagamise peamine moodus. Selleks, et oleks millegagi võrrelda, et oleks võimalik sisuliselt valikut omada, tulebki appi eraalgatuslik initsiatiiv.

Taanis on eraalgatusel loodud koole alates 1832. aastast ja just lastevanemate loodud koole peetakse uhkusega Taani hariduse uuenduslikuks lipulaevaks, mis tagab ka munitsipaalkoolidele kiirema arengu. Erakoolide vajalikkus on Taani ühiskonnas enesestmõistetav haridussüsteemi osa, mille vajalikkust ei sea keegi kahtluse alla. Taanis õpib erakoolides üle 10% õpilastest ja riik (mitte omavalitsus) tasub 71% munitsipaalkoolidele tasutavast õpilase kulust, millele lisanduvad veel muud lisatasud õpetajate täiendõppeks ja sõltuvalt konkreetse kooli vajadustest. Õppekvaliteedi eest vastutab iga konkreetne erakool ise ja kvaliteedi indikaatoriks on õpilaste arv koolis, mis tagab kooli jätkusuutlikkuse.

Ehk siis lapsevanemate valikut soosivad riigid saavad mitmekesise hariduse viljaka põllu.

Vajalik konkurents

Kulutõhus standardiseerimine on riikliku koolikorralduse puhul oluline. Kuid et standardis oleks tagatud kvaliteeti edendav elav süsteem, siis on vaja luua konkurents ja kooli kvaliteedi hindamise perioodiline süsteem.

Et kvaliteeti tagav konkurents üldse sünniks ja oleks aus, siis ilmselt ongi jõutud vanas Euroopas sinna, et haridustoetus on lapsepõhine. Lapse saab endale kool, kelle kasuks teeb lapsevanem otsuse. Selleks, et mitmekesisus jälle sünniks, on nn piirkonnakooli ülesannet mitte täitvat kooli, kes samas täidab mitmekesisuse ülesannet, otsustatud vähem rahastada.

Nii olekski ühtses haridussüsteemis kahte tüüpi koolid:

- piirkonnakooli ülesannet täitvad koolid, kes tagavad tasuta põhihariduse ja saavad võrdse rahastuse 100% ulatuses sõltumata omandivormist;