Mikroettevõttele maksuõlg alla

Eesti maksusüsteemi põhijoonteks on erandite vähesus, konkurentsivõimelised maksumäärad ja eri tululiikide võrdne kohtlemine. Piirkondlikud ja valdkondlikud maksuerisused, mida mõned riigid rakendavad, pole samuti meile iseloomulikud. Ka maksusüsteemi neutraalsuse, erisuste vähesuse ja lihtsuse printsiipi rikkumata on võimalik leida maksumeetmeid, mille mõjul saaks parandada majanduskeskkonda.  

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine avaldab positiivset mõju hõivele ja  madalamapalgalise tööjõu maksukoormusele. Käibemaksukohustuse piirmäära tõstmine oleks soodustava mõjuga eelkõige tööjõumahukale mikroettevõtlusele. Nende maksude olemus on erinev, tulumaksuga maksustatakse tulu, käibemaksu kui kaudse maksu kandjaks on tarbija, kes ostab kaupa või teenust. Ettevõtjad, osaledes kaupade ja teenuste müügiahelas, maksavad käibemaksu müügiahelas tema lüli loodud lisatud väärtuselt. Ettevõtte tasandil maksustatakse sisuliselt ostetud kaupadele ja teenustele lisatud väärtust.

Ettevõtetel, millistel sisendkäibemaksu osa on väike ja lisandunud väärtus tekib põhiliselt tööjõu panuselt, ei ole kasulik olla käibemaksukohuslane. Suur osa mikroettevõtteid sellesse kategooriasse kuulubki, tihti pole neil ka algkapitali kalli tehnoloogia või kapitalimahuka ettevõtte loomiseks. Näiteks kodumasinate hoolduse ja remondiga tegeleva mikroettevõtte loodud lisaväärtus ongi põhiliselt tehniku töö, mahaarvatavat käibemaksu saab arvestada tööriistade, varuosade, transpordi ja muudelt kuludelt. Tööjõumahukate teenuste näiteks on ka koduabi, vanurite ja puuetega inimeste hooldusteenused või mitmesugused ilu-, vabaaja- ja sporditeenused.