Külalislahke Eesti

Sama päeva hilisõhtul istub ta Rabasaare külas ühe talu saunas koos perenaise Elle ja tema tütardega ning mõtleb, kas ta ikka julgeb nende eeskujul end külma tiiki kasta. Peagi saabuvad ka Mary mees Jim ja tema sõber Peter maastikuratastega. Rattalaenutus tehti EH (Estonian Hospitality) kaardiga. See kaart on tõesti mugav – sellega tasuvad nad Elle perele ka öömaja, õhtusöögi, sauna eest (esmalt tund ja pärast veel kaks lisaks, sest tiiki kastmise julgustükk saab ära proovitud ja hakkab meeldima).

Järgmisel päeval naudivad nad hommikusöögiks naabertalu ökomunadest omletti üleaedse maasingi ja Elle koduleivaga. Jim on kokandushuviline ning jääb Elle juurde, et saada eksklusiivset erakoolitust väekate roogade valmistamiseks. Mary veedab hommikupooliku naabertalus Laine juures, kes tutvustab talle kindakudumise kunsti (Laine lapselaps Madis tuleb vahepeal tõlgina appi, kuid üldiselt saavad nad üksteisest ka niisama aru). Mary alustab vapralt – küll Laine edaspidi veebi kaudu nõu annab, kui häda käes. Hiljem ostab Mary veel mitu kindapaari jõulukingiks oma sõpradele ja sugulastele – omad villad, iidsed mustrid, sisselauldud regilaulud – selliseid kinke juba kaubamajast ei leia! Ta annab sisse ka oma ema kampsunitellimuse – ühiselt valitakse välja kirjad ja värvid ning Laine koob kampsunisse ka Mary ja ta õe ja venna nimed. Tasumiseks sobib jälle EH kaart.

Pärastlõunal lähevad Mary ja Jim koos sama küla elaniku Taavi juurde, et õppida mängima väikekannelt ja koos Taavi perega musitseerida, miksides kandlemängu elektronmuusika võimalustega. Taavi tütar jäädvustab sündmuse ja monteerib oma iPadis kiiresti kokku ka video, mille abielupaar kaasa saab võtta. Nii tunni kui ka video eest tasutakse taas EH kaardiga – lihtne ja turvaline makseviis, mille abiga saab Eestis hõlpsasti kokku panna Eriti Erilise puhkusepaketi.

Programmi saab kokku panna veebis

Selleks käisid Mary ja Jim juba enne puhkust vastaval veebilehel, kus oli näha tuhandeid põnevaid loodusmarssruute, ööbimispaiku (hotellidest inimesteni, kes olid liitunud EH-programmiga ja olid nõus inimesi oma kodus võõrustama, nagu Elle) ja tegevusi – spaahoolitsustest, ekskursioonidest ja kursustest inimeste väljapakutuni. Elle ja Indreku pere pakkus lisaks öömajale näiteks eesti roogi ja taluköögi kokanduskursusi, kalal-, jahil-, marjul- ja seenelkäike (nii varustuse laenutust kui saatjat ja teejuhti), sauna ja toitlustamist. Sama küla teised elanikud pakkusid teisi põnevaid enesearendamise võimalusi – Laine juures sai lisaks kudumisele-heegeldamisele ka lõngakraasimist, ketramist, taimedega värvimist ja gobeläänide valmistamist õppida ning valmiskraami ka osta, Taavi lastega andis soovijatele kandle- ja viiulitunde, pakkus ekskursioone ümbruskonna põnevatesse paikadesse ning õhtul võis tema pereansambli kontserti kuulata, Mihkel poegadega õpetas puutööd, Reet 3D arvutianimatsiooni ja joogat, vabastavat tantsu, meditatsiooni ja ratsaretki.

Ükski Rabasaare elanik ei töötanud „kutselise külalislahke eestlasena“. Estonian (Home) Hospitality programm oli nende jaoks lihtsalt võimalus elada esivanemate moodi ja samas ka teisiti – Elle oli lisaks ka lasteaiaõpetaja ning varem netis kokkulepitud külaliste vastuvõtmise graafiku järgi sai ta paarilisega oma lasteaias töötamise ajad kokku leppida. Indrek ja Reet töötasid IT-alal, Laine oli juba pensionil, ent tegi kaastööd käsitööajakirjadele, Mihkel tegeles tisleritööga, valmistades eritellimusel esemeid ja müües neid nii kohapeal kui ka interneti vahendusel.

EH programmiga liituda (EH kaarte sai lugeda tavalise ID-kaardi lugeja abil) otsustasid nad seetõttu, et programmi kaudu Rabasaarele tulnud erinevate maade külalised oskasid Eesti loodust, külalislahkust ja elukestvat õpet ning uusi põnevaid oskusi ja kogemusi hinnata ja väärtustada. Ka rahas – nt Mary, Jimi ja Peteri külaskäik tõi Ellele sama palju sisse kui nädal tööd lasteaias. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et EHga liitumiseks polnud vaja registreerida ettevõtet või end FIEna kirja panna ning programmis osalejatele ei esitatud ka ahistavaid euronõudeid.

Mida Mary ja Jim edasi tegid