Jaak Roosaare tuleb vanglasse saata

Kurjajuur on enesekontrolli puudumine

Mis siis ikkagi kriminaale iseloomustab ja neid kurjale teele kihutab? Kui jätta kõrvale kümned teised mitte tingimata vähem olulised faktorid alates geneetilisest eelsoodumusest, vaesusest, sotsiaalsetest mõjudest ja sisemisest kutsumusest kuni kes teab milleni, torkab kriminoloogias silma üks põhjus, mida seostatakse sageli halvale teele minekuga. See on napp enesekontroll.

Lihtsalt ei suudeta või ei taheta vastu panna kiusatusele saada vaatamata riskidele võrdlemisi lihtsa vaevaga vahetult vaevatasu ning just kiiret kasu kuritöö üldjuhul ka tõotab. Seega ajavad vähemalt osalt vargile paljuski sarnased põhjused, mis peituvad muugi riskikäitumise taga, alates autoga kihutamisest, kaitsmata vahekorrast kuni mängurluse ja joomarluseni. Valem on ikka üks: väike vaev = kohene tasu. Tasu ei pea olema sugugi rahas mõõdetav, vaid võib vabalt olla kiire kaif. Finantskäitumises tähendab selle valemi rakendamine kindlat kiirteed vaesusesse.

Lollikindel valem rikkuse saavutamiseks

Roosaare õpik propageerib lihtsas keeles vastupidist: täna tuleks elada oluliselt alla oma võimete, et olla homme finantsiliselt vaba. Sealjuures pakub autor lollikindla valemi – säästma peaks 50% oma sissetulekutest ning ülejäänud tuleks sedamaid investeerida passiivset tulu pakkuvatesse varadesse. Saadud passiivne tulu tuleks omakorda re-investeerida uuesti passiivset tulu pakkuvatesse varadesse. „Korda protsessi, kuni tulud ületavad kulusid ja oledki rikas!“ õpetab ta.

Rikkaks saamise valem on niisiis varga omale vastupidine. Suur vaev = tasu kauges tulevikus. Kokkuvõttes aitab seda saavutada üksnes tugev enesekontroll. Loomulikult ei loo ma endale illusioone, et pärast mõne finantsõpiku lugemist või koolitusel osalemist kõik kaagid kohemaid ausale teele pööravad. Kaugel sellest. Küll võib rahaõpetus anda vajaliku positiivse tõuke esimese sammu astumiseks. Seda enam, et praegu on see vanglates selgelt vaeslapse rollis.

Justiitsministeeriumi teatel antakse vanglates finantsharidust üksnes üldhariduse ja kutsehariduse raames, ühtki majandus- ega investeerimisklubi neis ei tegutse. Sestap pole ka üllatus, et finantsõpikud ei kuulu kinnipeetavate lemmikute hulka. Tartu vangla kinnitusel on nende raamatukogus populaarsed ennekõike sõnaraamatud ja keeleõpikud, palju laenutatakse ka erinevaid raamatuid kutseõppest – keevitamisest, ehitamisest, mesindusest. Sekka tehnika- ja teaduskirjandust ning ajaviiteromaane.

Isegi kui mõni vang investeerimispisikuga nakatuks, poleks tal kuni vangipõlve lõpuni oma huvile just palju väljundit, sest internetipangale on tema ligipääs piiratud – ta ei saa ise arvutis ülekandeid teha, vaid esitab vanglale selleks vastavad kirjalikud dokumendid.