Kaitsetööstust kui tööstusharu meil sisuliselt ei eksisteeri. Antud teema tõsteti üles eelmise aasta 10. juunil riigikogu saadikute arupärimisel kaitseministrile, kus tunti muret Eesti iseseisva kaitsetööstuse olukorra pärast. Samas tuleb tõdeda, et kaitseministeeriumi prioriteediks on ikkagi riigi kaitsevõime arendamine, mitte kaitsetööstuse kui ettevõtlusega tegelemine. Just sellepärast ei saagi olemasolevate struktuuride baasil olla ettevõtet, mis varustab oma sõjaväge ja teostab samas edukalt eksporti, nagu näiteks riigiettevõtted Iisraeli Taas või Soome Patria.
Kaitseministeerium tegi katse taasluua sõjaeelse relvatööstuse lipulaev riigiettevõte E-Arsenal, mis paraku oma tegevuse aga 2010. aastal lõpetas. Ebaõnnestumise põhjuseid on välja toodud erinevaid, kuid üldnimetajaks olid juhtimisvead, mitte turusituatsioon.
Eesti ettevõtetel ilma riigi otsese osaluseta on keeruline saada välistellimusi, mis tagaksid järjepideva tootmise aastateks. Peab arvestama asjaolu, et militaarvaldkonnas toimub tururegulatsioon teisiti, nimelt on tellijaks ainult ja alati riik. Kui tellijaks saab olla ainult välisriigi valitsus, siis on kindlam, et ka tellimuse täitjaks on riigile kuuluv ettevõte, kelle tegevuse garandiks on riik. Äripartneriteks on riigid ning paljus mõjutavad lepingute sõlmimist või nende lõpetamist poliitilised otsused (näiteks prantslaste Mistrali saaga), millel pole vaba turumajandusega mingit seost.
Meil on militaartööstuse riigiettevõtte eduka käivitamise eeldused olemas, nimetan neist peamised:
- rahvusvahelise koostöökogemusega ja järjest paraneva sõjalise võimekusega kaitsevägi ja kaitseliiit;- meil on piisavalt militaarvaldkonna tippspetsialiste. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Balti Kaitsekolledž, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on selle kinnituseks;- tööstusparkide olemasolu ja nende rajamise kogemus, mis annab võimaluse suurtootmist operatiivselt käivitada;- Eesti saavutused, mida kasutada referentsina. Skype’ist küberkaitseni.
Riigiettevõtte Eesti Militaartööstus loomine vajab nii julgust kui ka märkimisväärset investeeringut, mitte väiksemat, kui oleme kulutanud võitluses Eesti õhuruumi pärast või matnud Utah’ kõrbeliiva. Saadav kasu oleks aga mõõdetav tuhandete uute heade töökohtade ja oma riigi kaitsevõime suurenemisega.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Autor: Ahto Alliksaar
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta algusest asus ametlikult tööle Kaitseinvesteeringute Keskus, mis hakkab korraldama põhimõtteliselt kõiki kaitsevaldkonna hankeid.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.