Schengeni kadumine mõjutaks Eestit rängalt

Kui küsida inimestelt, mida positiivset tähendab nende jaoks Euroopa Liit, siis tuuakse eurobaromeetri uuringu järgi peamise vastusena inimeste vaba liikumist. Ometi on üha enam riike taastamas piirikontrolli. Meil tutvustati täna Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitse komisjonis uuringut, mis rääkis Schengeni süsteemi kaotamise kuludest siseturule.

Euroopa Liidu üks tähtsamaid osi ja saavutusi on kaupade, teenuste, kapitali ja kodanike vaba liikumine. Need neli vabadust on olnud majanduskasvu ja riikide omavahelise tihedama integratsiooni aluseks. Schengeni sätted on taganud hea siseturu toimimise, pikkade järjekordade kadumine piiripunktides on vähendanud drastiliselt transpordikulusid ja suurendanud Euroopa-sisest kaubandust.

Karm kontroll Saksamaa-Austria piiril

Kõige suuremad on kulutused transpordisektoris – 3,4 miljardit. Teisel kohal (!) on kulutused neile 1,7 miljonile eurooplasele, kes käivad tööl mõnes teises liikmesriigis – mõni uuring näitab, et lisakulu neile tervikuna oleks 3–4 miljardit aastas. See puudutab otseselt eestlasi, sest me oleme piiri taga töötavate inimeste pingereas 2. kohal pärast Slovakkiat – 3,5% kogu tööjõust töötab mujal liikmesriigis.

Komisjoni eeldatav kogukahju number ei sisalda endas aga turismisektori lisakulutusi, kus potentsiaalne kaotus oleks 10–20 miljardit eurot, kui arvestada ka Schengeni viisapoliitikat.

Otsene mõju – ühisturust tuleneva kasu drastiline vähenemine

Uuringu kohaselt langeb Schengeni liikmesriikide vaheline kaubandus vähemalt 10% ka kõige positiivsema stsenaariumi järgi.

Euroopa Komisjoni 2016 majandusennustuse järgi võib piirikontrolli taastamine Schengeni ruumis põhjustada tsoonis SKP 0,86% languse 2025. aastaks – see tähendaks Euroopa majandusele üle 100 miljardi euro suurust kaotust.

Üle 50% kaupadest transporditakse Euroopas mööda maanteid, 18% mööda raudteid, vaid 0,1% õhuteid pidi (eurostat). Need liikmesriigid, kelle majandus põhineb suures osas ekspordil, peaksid arvestama suurte lisakuludega, mis tulenevad peamiselt veokuludest – ootejärjekordadest piiridel. Kauba hilinemine läheb keskmiselt maksma 55 eurot tunnis sõiduki kohta. Kui arvestada kõiki Euroopas iga päev sõitvaid veokeid ja keskmist aega, kui kaua nad piiripunktis ootama peavad, teeb see kokku umbes 5 miljardit eurot transpordisektori lisakulusid aastas. See toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemine ekspordis ja seetõttu ka kaubandusbilansi vähenemise liikmesriikides.

Töökohad ja oskused

Kõige rohkem kannatavad Schengeni kadumise tõttu muidugi VKEd. Kui tööjõud muutub vähem mobiilseks, siis kahjustab see nii tööotsijaid kui ka ärisid, eriti kuna tööjõud Euroopas üldiselt on vananev.

Uuringute järgi on siiani liikmesriikidevaheline kaubandus pärast Schengeni loomist kasvanud 13–20%. Ärid on kontrollivaba tsooniga harjunud, aina enam tegutsetakse piiriüleselt ja ollakse osa üle-euroopalisest väärtusahelast, eriti kuna tootmine on tihti mitme riigi vahel ära jaotatud.

Prantsuse majandusuuringute keskuse (CEPII) järgi kahaneks piirikontrolli taastamise korral Schengeni liikmesriikide vaheline kaubandus 11,5%.

Siia tuleb lisada veel kulud, mida nõuab infrastruktuur, tööjõud – ja see ressurss tuleks otse liikmesriikide eelarvest, mida, eriti väikeste riikide puhul, on raske leida – arvutuste järgi oleks see 1,1 miljardit aastas ainult reisidokumentide kontrollimiseks.

Kokkuvõttes maalis uuring üsna negatiivse pildi Schengeni kadumisest tulenevatest kuludest nii äridele, inimestele kui ka riikidele. Eesti huvides on seista selle eest, et Schengeni ala säiliks ning säiliks inimeste ja kaupade vaba liikumine. Arvestades, et me oleme avatud majandusega riik, kes vajab kasvuks võimalust teistele turgudele müüa ja teenuseid osutada ning meil on suur osa inimesi, kes töötavad väljaspool Eesti piire, siis oleks Schengeni kadumine meile raskete tagajärgedega.

Allikas: Kaja Kallase blogi