Käibemaksukohuslus alaku kolm korda kõrgemalt

Ettevõtja ei taha toetust

Ärgem rääkigem sellest, et teeme meetme ja toetuse alustavale ettevõttele. Enamik ettevõtjaid ei taha toetusi, vaid arukaid reegleid, millest kinnipidamine ei ole kulukas, koormav ning tagab konkurentide võrdse kohtlemise. Meetmeks ongi kõrgem käibemaksukohusluse piir, kusjuures selline meede, mille kasutamiseks pole vaja pabereid määrida.

Käibemaksukohustuslaseks saab muidugi registreerida ka 16 000 eurost väiksema käibe puhul, kuid see on mõttekas juhul, kui ettevõtte ostab teistelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid, mis on käibemaksuga maksustatud. Nendeks ostudeks võivad olla tootmises kasutatavad materjalid, seadmed või teenused, mis on olulised ettevõtte toimimiseks. Kuid ettevõttel, mille kuludeks on üksnes või valdavalt tööjõukulud, pole midagi maha arvata.

16 000eurone aastakäive tähendab 1333eurost kuukäivet. See tähendab 995eurost brutopalka ühele töötajale, mis on vähem kui praegune keskmine kuupalk. See tähendab, et ettevõttel ei ole mitte mingeid muid kulusid peale tööjõukulude ja kasumit ei teenita. See tähendab, et ettevõte ei kasva. Praegune käibemaksukohusluse piir sobib mikroettevõttele, mis ei soovigi kasvada, vaid mille eesmärgiks on ots otsaga väljatuleku tagamine. Kuid ka seda ei pruugi jätkuda kauaks, sest palkade tõus viib paratamatult selleni, et ühel hetkel on 995 eurot brutona (801 eurot neto) liialt vähe.

Kui käibemaksukohusluse piirmäär seati 16 000 eurole, oli keskmine palk selline, et selle 16 000 sisse mahtus rohkem kui kolm aastast brutopalka. Ehk reaalselt on käibemaksukohusluse piir jäänud tõsiselt ajale jalgu. Kui me räägime sellest, et Eesti ettevõtted peavad oluliselt enam tõstma oma lisandväärtust – selle kaheks olulisemaks komponendiks on töötasu ja kasum –, siis ei peaks mikroettevõtteid, mis soovivad kasvada, takistama. Käibemaksukohusluse madal piir aga justnimelt pärsib nii ettevõtte kasvuhuvi kui ka lisandväärtuse suurendamise huvi.

Lätil ja Leedul kõrgem piirmäär

Käibemaksukohusluse piirmäärad on naabermaades Eesti omast oluliselt kõrgemad: Lätis 50 000 eurot ja Leedus 45 000 eurot. Seega oleks oluline, et me seaksime ka Eesti ettevõtjaile vähemalt võrreldava kasvuvõimaluse.

Valitsus on arutanud rahandusministeeriumi analüüsi käibemaksu piirmäära tõstmise mõjude üle ning nõustunud piiri tõstmisega 25 000 euroni. Kuid võiks rohkem, sest 50 000 eurot oleks hädavajalik miinimum. Kas või seetõttu, et jõuda naaberriikidega võrreldavale tasemele. Jah, käibemaksu piirmäära tõstmisega väheneb arvestuslikult maksutulu (25 000 puhul 2,4 miljonit eurot), kuid piiri tõstmine suurendab ettevõtete huvi kasvada, samuti pärsib varimajandust, mistõttu võivad maksutulud kahaneda hinnatust vähem või isegi kasvada.