Juht, loobu enda ületähtsustamisest

Kuidas saavutada tööelus olukord, kus tulemuseta pingutamist oleks võimalikult vähe? Oma üle 20 aasta pikkuse juhikogemuse jooksul olen näinud igasuguseid töötajaid, aga ka ennast tagasivaates. Ettevõtja/juht läbib oma orgaanilises arengus mitu etappi. Küpsedes väheneb hirm, usaldus enese ja teiste suhtes kasvab. Kaob vajadus ise kõike teada, ise kõik ära teha ning kiusatus teha kõige kohta reegleid.

Olen näinud käitumismustreid, mis edasiviimise asemel pigem pärsivad arengut. Kõige tugevam pärssija on hirm, aga kindlasti ka puuduv usaldus. Mõttelaadi, et kui läheb halvasti, on süüdi töö tegija, ja kui hästi, siis on hea juht. Mati Alaver kommenteeris Andrus Veerpalu võistlusi kunagi just vastupidise loogika järgi – kui läks hästi, oli sportlane tasemel, kui läks halvasti, oli treener ettevalmistust planeerides kuskil teinud vea. Mida oleks juhtidel temalt õppida?

Omaette nähtus on töönarkomaania, mis nagu narkomaania ikka, on raskesti ravitav. Töönarkomaani eksistents sõltubki ainult tööst. Ta võib üle 12 tunni järjest töötada ning teeb tööd ka siis, kui ei viibi töökohal. Ta ei tee vajalikke asju, vaid palju asju. Kui alkohoolik võtab enne und veel viimase lonksu, siis töönarkomaan loeb voodis nutitelefonist töökirju või viimast aruannet. Puhkusele minnes peidab viinapudeli asemel salaja kotti tööpabereid. Töönarkomaan ise usub, et seda kõike on väga vaja ja lähedased lihtsalt ei mõista tema töö olulisust. Kui keegi end kirjeldatust ära tunneb, võtke muutmiseks midagi ette. Minu elus on samuti olnud töönarkomaania perioode, kuid võõrutusravi on osutunud edukaks.