Rõivas ja Sester, maksumoraali tõstate?

Mida maksumaksja ootab

See kokku ei tähenda mitte ainult suuremat maksukoormust, vaid ka suuremat koormust maksumaksjate maksumoraalile. Keegi ei tea, kas millest algab maksumoraali õhenemine. Ootab see maksutõusu, majanduslangust või hoopis mõnda juhuslikku riigikogulase kuluhüvitiste avantüüri.

Tark oleks selle protsessi algust aga ennetada ja tõsta maksumaksjate moraali mingi sisulise maksumuudatusega. Õnneks ei ole keeruline leida seda, mis valdkonnad lahendusi ootavad. Maksumaksja tuju tõstmiseks ei ole isegi mitte vaja väga suuri muudatusi teha, sest seni ei ole aastaid sisuliselt mitte midagi tehtud. Seega, ootused on madalad, kuid ootused on tõsised.

Kokkuvõttes ootavad ettevõtjad ja eelduslikult ka maksuhaldur OÜtamise osas selge regulatsiooni kehtestamist. Selle lähiajal ära tegemine oleks tegelikult õigusriigi moraalne miinimum.

Majanduslikku sisu omava sotsiaalmaksu lae kehtestamine, erisoodustuste regulatsiooni kaasajastamine on tänaseks samuti praktiliselt möödapääsmatuks muutunud. Lausa ajalooliste dokumentidena mõjuvad näiteks 1990ndate aastate alguse kvaliteedinõutele vastavad maamaksu seadus ning kohalike maksude seadus.

Enamiku praktikas tekkivate murede põhjus on see, et maksuseadused ei vasta enam nüüdisaja vajadustele. Äri ei tehta juba ammu eelmise sajandi võtetega. Riigi maksude kogumise atribuutikat täiendatakse igal aastal. Samas maksumaksjate „töövahenditeks“ sobivad ka 1990ndate amortiseerunud maksuseadused? Tänane maksumoraal ehk hea maksulaekumine on tõepoolest ideaalne pinnas maksumuudatuste tegemiseks.