Eesti riik nagu eesti mees

Estonian Airi pankrotti on audiitorid juba aastaid võimalikuks pidanud ning sellest ka avalikult raporteerinud. Ometi jätkati usus, et Euroopa Komisjon teeb erandi. Ei teinud.

Probleemid Tallinna Sadamas olid ennustatavad juba kümmekond aastat tagasi, kuid kahjuks ei pälvinud audiitorite toonane hinnang ettevõttele omaniku piisavat tähelepanu. Aastaid ignoreeriti Tallinna merevärava juhtimise tegelikku seisu. Alles 2015 jõuti ammuste otsuste tagamaade uurimiseni.

Eesti aruandluskontroll peaks olema palju tõhusam. Tihti on ebamõistlikud äriotsused ja korruptsioon ennetatavad, pankrot välditav või kahjud kontrollitavad, kui oleksime oma ettevõtete tervisliku seisundi suhtes hoolsamad ja tähelepanelikumad. Ka nõudlikumad.

Arsti ei maksa vältida

Ettevõtjaportaali sisestatud andmete süsteemsel analüüsil põhineva Eesti ettevõtete aruandluse usaldusindeksit arvutame igal aastal. Viimase viie aasta võrdlusandmete alusel usume, et Eesti arvestuskultuur paraneb kestlikult.

Eesti ettevõtete raamatupidamisoskused on vilunumad, audiitorid on õppinud sagedamini ja põhjalikumalt klientidega suhtlema, et ennetada ebakorrektsete aruannete esitamist. Ka majanduskeskkond on viie aastaga muutunud stabiilsemaks, mistõttu  keeruliste hinnangute kontroll on täna lihtsam.

Kuid esitamata aruannete probleem, mis reeglina väljendab ettevõtte kehva tervist, on siiski valus. Kindlasti ei aita olukorda lahendada äärmuslikud meetmed – ühest küljest ebakorrektsete ettevõtete laustrahvimine või teisest küljest probleemi ignoreerimine. Kõne alla võiks tulla aruandluskohustuse muutmise võimalus. Uue raamatupidamisdirektiivi ülevõtmisega kaasnevad lihtsustused aruandluses aitavad küll osaliselt probleemi leevendada, kuid tõenäoliselt mitte piisavalt.

Loomulikult ei puuduta aruandluse korrastamise vajadus ainult suuri riiklikke äriühinguid, pigem vastupidi. Kontrolli mõte ei peaks piirduma kinnitusega – kõik on või ei ole korras. Pigem peab kontroll võimalikult varakult osundama puudustele, et aidata asjad korda saada – sama stiili harrastab viimastel aastatel ka maksu- ja tolliamet.

Mida on ettevõtete omanikel eeltoodust õppida? Nii nagu tervisemurede ignoreerimine võib meile inimestena olla saatuslik, ei ole ka omanikul mõistlik eirata arvestuseksperdi arvamust. Kui audiitor ütleb, et ettevõtte tervis pole korras, tasub hakata mõtlema muutustele kohe, mitte otsida lohutust soovmõtlemisest, et äkki läheb seekord õnneks.