Joovastus Ameerika mägedel

Turg määrab palga, ettevõtja maksab töötajale nii palju, kui viimane väärt on, ja kui vaja, siis kahandab selle arvel oma oodatavat ettevõtjatulu ehk kasumit. Nii toimib vaba turumajandus ja sama mehhanism kujundab töötasusid valdava osa puhul Eestis sõlmitud töösuhetest.

Miks peaks kõrvalseisja üldse midagi arvama selle kohta, millised tingimused tööturul valitsevad või kui palju ettevõtjad oma töötajatele palka maksavad? Majandusanalüütikud vaatlevad ja hindavad majanduses puhuvaid tuuli ennekõike pilguga, mis aitaks veidigi ette aimata, mida võiks seni nähtu põhjal tuua homne päev. Teinekord võib varajane signaal päästa kõige hullemast. Seda muidugi juhul, kui soovitakse ja on võimalik midagi ette võtta.

Eesti kiire palgakasv on äratanud viimasel ajal ehk sama palju tähelepanu kui viimase buumi ajal. Eelmisel nädalal viitas sellele kui võimalikule probleemile ka Euroopa Komisjoni nn häireraport. Võimalikest variantidest halvim on silm kinni pigistada ja mõelda, et mis parata, turg on kord juba selline. Mõtiskleme praeguse olukorra üle eelmise buumi ja kriisi kogemuste varal, sest tundub, et ajalugu kordub õige kiiresti. Ka tol korral kippus töökäsi ettevõtjate meelest väheks jääma. Tõusid palgad, üha kasvav laenukoormus toitis parema elu perspektiivi. Siis aga tuli ilmsiks, et tekkinud on kohmaka kõlaga olukord: tasakaalustamatus.

Majandus oli triivinud eemale stabiilsest kasvurajast ning juhtus see, mis pidi varem või hiljem juhtuma – majandus hakkas pöörduma tagasi oma realistliku kasvuvõimekuse juurde, illusioonid purunesid. Halb on see, et harilikult ei ole tasakaalu juurde tagasipöördumine ei töötaja ega ettevõtja jaoks märkamatu. Teatud aja jooksul tuleb hakkama saada märksa kesisemates oludes kui ilma eelneva buumita oleks tulnud. Heal juhul jääb see periood üürikeseks, halvemal juhul võib rääkida paljudest-paljudest aastatest.

Ettevõtjad tegutsevad etteantud oludes oma parima äranägemise järgi, langetavad iga päev keerulisi otsuseid, balansseerivad üha kallineva tööjõu ja kiratseva majanduskeskkonna piirimail. Nad peavad tegema tõsiseid valikuid, millest sõltub paljude inimeste elu ja heaolu. Samal ajal on Eesti jõudnud arenguetappi, kus igaüks ootab senisest suuremat stabiilsust ja kindlamat väljavaadet. Viimase 20 aasta jooksul on Eestis sissetulekud väga palju üles-alla kõikunud. Euroopast on raske teist sellist näidet leida, vaid Läti on kogenud midagi sarnast. Lisaks väiksemale kindlustundele tuleviku suhtes on teaduslikult tõendatud, et suur hüplikkus majanduses halvendab pikemaajalist kasvuväljavaadet.

Ameerika mägedel võib lühikest aega olla päris lõbus, aga lõpuks hakkab ikka pea ringi käima ja tahaks kindlamat jalgealust. Kas või selleks, et kainemalt tulevikku vaadata.