- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,41%7 367,51
- DOW 30−0,1%51 662,92
- Nasdaq −2,11%25 615,15
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,41%7 367,51
- DOW 30−0,1%51 662,92
- Nasdaq −2,11%25 615,15
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maavarad – tee jõukuseni
Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima, leiab insener ja ettevõtja Lembit Kaljuvee.
Põlevkivi oleme kaevandanud ja töödelnud varsti juba sada aastat. Maapõuest on välja võetud 1,1 miljardit tonni pruuni kulda. Maapõues ootavaid kaevandatavaid põlevkivivarusid on veel umbes sama palju. Selle vara väärtus on umbkaudu 20 miljardit eurot. Ka muld- ja haruldasi metalle töötlevale Silmetile on tooraine Eesti maapõues olemas.
Riigil puudub ülevaade maavaradest
Samal ajal aga puudub Eesti riigil ülevaade oma maavaradest ja geoloogilisest võimekusest. Teame ilmselt palju enam Jordaania põlevkivist kui meie oma kukersiidist siinsamas ukse all.
Põlevkivitööstus on Eestile maksu- ja dividenditulu tootnud 400 kuni 500 miljonit eurot aastas.
Põhjamaade maavaradega seotud tulusid vaadates on see aga tagasihoidlik tulemus. Seda just arvestades meie võimalusi – põlevkivi, muld- ja haruldased metallid, fosforiit, rääkimata meie ehitusmaterjalidest – paas, dolomiit, graniit.
Arengumaades, kus on puudunud kaevandamise üle igasugune järelevalve, on tagajärjed hukatuslikud – laastatud on looduskeskkond, lõhutud on sotsiaalne keskkond, elulaad ning purustatud kohalik kultuur. Aga rumalale ongi igasugune vara õnnetuseks. Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima.
Põhjamaad on loodusressursse kasutanud rahva hüvanguks. Seal võetakse kümneid miljardeid eurosid maavaradelt teenitud tulu riikide eelarvetesse. Viimasel aastakümnel on tundmatuseni muutunud kaevandamise tehnoloogia ning ka keskkonnakaitselised nõuded ja tasud on karmistunud.
Vaja on ühtset maavarade poliitikat. Õnneks on positiivsed märgid maavarapoliitika aktiviseerumisest juba olemas. Näiteks riigikogu valimiste eel oli enamikus suuremate parteide valimisplatvormides maavarade teema käsitlust leidnud. Teema on leidnud väärikalt tähelepanu valitsusliidu leppes, peagi on valitsuse laual uus maapõuestrateegia.
Lähema aja selged eesmärgid peaksidki olema Põhjamaadele omase poliitikakujundamise võimekuse väljaarendamine maavara valdkonnas ja maavaradest riikliku ja ajakohase ülevaate saamine. Selleks ei piisa ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute soovidest eraldiseisvalt. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid targalt planeerides ja ühiselt tegutsedes.
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele