Finantsinspektsioon annab võimu pangale

Tõlgenduste paljususele ja vajadusele regulatsiooni täpsustada on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Pangandusjärelevalve (ECB) oma ligi aasta tagasi ilmunud arvamuses. ECB märgib, et termini „teised tagasimakstavad rahalised vahendid“ all võiks mõista ka võlakirju ja muid võrreldavaid väärtpabereid eeldusel, et neid emiteeritakse pidevalt. Finantsinspektsioon oma hiljuti ilmunud arvamuses ja selle juurde kuuluvates selgitustes ei ole pidevuse tingimusele viidanud. Siiski on just see oluline kriteerium, mis eristab oma olemuselt krediidiasutustesarnase finantseerimisskeemiga (võimalus jooksvalt hoiustega raha kaasata) laenuandjaid nendest, kelle jaoks võlakirjadega raha kaasamine on ühekordne või harv projekt.

Märgukiri mõjub investoritele

Finantsinspektsiooni hiljutine juhend mõjutab Eesti finantsturgu mitmeti. Viimastel aastatel on mitu Eesti tarbijakrediidiettevõtet edukalt kaasanud raha suunatud võlakirjaemissiooniga, mis on märkimisväärne, arvestades võlakirjade üldist vähest populaarsust kohalike ettevõtete seas.

Investoritele on laenufirmade võlakirjad pakkunud ahvatlevat tootlust. Samuti peab Tallinna väärtpaberituru väiksust ning vähest aktiivsust arvestades nentima, et emitentide lisandumine ja turule jäämine oleks ainult positiivne. Alternatiivturu First Northi esimese Eesti võlakirjapääsukese Finora Capitali võlakirjad on pärast märgukirja avaldamist emitendi taotlusel juba turunimekirjast eemaldatud.

Olulisem mõju on järelevalvaja sammul Eesti laenuturu üldisele kliimale. Aastaid on tegeletud kiirlaenuandjate ja muude mittepankadest laenuandjate tegevuse vaenamise ja reguleerimisvajaduse üle diskuteerimisega. Sel aastal on seaduseks saanud juba tarbijakrediidiandjate litsentsimiskohustus ja intressimäärade piirmäär. Nende meetmetega on suuresti täidetud ka kõige konservatiivsemate poliitiliste jõudude ja muude arvajate eesmärgid.

Järeldada võiks seega, et tihenevas regulatiivses raamistikus töötavate laenuandjate tegevus on lõpuks kujundatud selliseks, et neid võib vaadata normaalse turuosalisena. Mittepankadest laenufirmad täidavad edukalt oma rolli suurema riskiga tarbimislaenude andmisel ja alustavate ettevõtjate finantseerimisel.

Ohjad pankadele

Värskelt astutud samm selliste ettevõtjate finantseerimisvõimaluste piiramisel annab aga ohjad laenuturul lõplikult pankadele tagasi. Kiirlaenuandjate võlakirjade väljalaskmise sisuline keelamine annab suuresti pankadele voli otsustada, kas konkurente turule lubada. Pangad saavad juhtrolli otsustamaks, kas nendega turul konkureerivatele krediidiandjatele edasilaenamiseks laenu anda või mitte, kas nende võlakirju omandada või mitte.