Pangajuht olgu kättesaadav

10 aastaga on lisaks pangandusele suuresti muutunud ka kommunikatsioon. Kui enamik inimesi ajab pangaasju internetis, saame ka enamiku infost online-kanalitest, mille hulk on oluliselt kasvanud. Põhivoolumeedia kõrvale on kerkinud sotsiaalmeedia kanalid, mis on paljudele olulised infoallikad. Oleme info tarbimisel ühest küljest pealiskaudsemad – see nõuab sõnumi edastajalt aina paremini läbi mõeldud ja lühikesi mõtteavaldusi, et inimesed saaksid temast aru. Teisalt eeldame üha rohkem, et meie mured ja küsimused mis tahes teenuseosutajatele saavad kiire lahenduse. Distants kliendi ja pangajuhi vahel on sotsiaalmeedia tulekuga kahanenud pea olematuks. Ajad, kui pangajuht istus 12. korruse kabinetis ja talle pääses ligi ainult aega kinni pannes, on ammu otsas.

Valmisolek otsesuhtluseks ei saa enam piirduda vaid panga põhitegevusega. Toon näite aastatagusest juhtumist seoses Aadu Luukase fondiga, mis oli meile oluline õppetund. 10 aastat tagasi oleks sarnaste kaasuste puhul pandud asutuse pressiesindaja n-ö tanki. Kuid antud juhul tunnetasime, et praeguses kõrge läbipaistvusega avalikus ruumis ootab ühiskond selgitusi jagama just panga juhti. Toetustegevused ei ole kaugeltki meie ettevõtte põhitegevus, kuid ükski ettevõte ei tegutse vaakumis, vaid suhestub igal sammul oma kogukonnaga ning kannab ka siin avalikku vastutust.

Klient vaatab tervikut

Swedbanki positsioon ühiskonnas ja majanduses – oleme suur tööandja ning mängime olulist rolli nii oma eraisikutest kui ka ettevõtetest klientide igapäevaelus – kujundab inimeste ootusi ka kõiges muus lisaks põhiteenusele ning tegelikult ei mõõdagi inimesed ühegi brändi väärtust üksnes põhitegevuse toimivuse skaalal.

Panga juhina pole mul võimalik isoleerida ühte osa oma elust, osalen mitme organisatsiooni töös akadeemilisest sfäärist kolmanda sektorini. Kuid et Swedbanki kuvand käib minuga igal pool kaasas, pidin väga hoolikalt kaaluma, kas ja kuidas saan panustada oma alma mater’i, Tallinna Tehnikaülikooli, tulevikku.