Kuidas kreeklane, sakslane, soomlane ja eestlane kasiinos käisid

Peetud siis aru, kas oleks mõistlik kreeklane ära saata või talle laenu anda, et too saaks edasi mängida. Kõik osalised hääletasid kreeklasele laenamise poolt tingimusel, et seda teeb sakslane, kellel ometigi oli ainsana raha, et sellist laenu anda. Motiivid olid erinevad: kreeklane lootis kaotuse tasa teha, eestlane ja soomlane aga senise väikese kaotuse võiduks pöörata, mida oli aga võimalik teha vaid kehvalt mängiva kreeklase arvelt, sest sakslast nad enam võita ei lootnud. Sakslane mõistis aga, et ilma kreeklase osaluseta ei nõustu ka eestlane ja soomlane mängima.

Igatahes laenas sakslane 10% intressiga kreeklasele tema enda käest võidetud raha tagasi ja mäng jätkus. Pärast teist tundi olid kaotused identsed esimesega: kreeklane taas nullis, eestlasel järgi 800 eurot, soomlasel 900 eurot ja sakslasel 2300 eurot.

Otsustatud, et ühistes huvides korratakse eelnevat laenutehingut. Ka kolmas mänguring andis sama tulemuse mis eelmised, nagu ka neljas, viies ja kuues, igal korral vormistatud kreeklasele muidugi ka uus laen. Peale südaööd otsustatud teha väikene vaherehnut ja nõu pidada. Kreeklasel olnud järgi null eurot, aga see eest 5000+500 (intress) eurot võlgu, mida oli rohkem kui mängus üldse raha kokku. Eestlasel oli järel 400 eurot (hea, et niigi läks) ja soomlasel 700 eurot. Sakslasel oli kassas enda tuhat, kreeklase tuhat, eestlase 600 ja soomlase 300 eurot, kokku seega 2900 eurot, pluss nõudeõigus kreeklaselt 5500le eurole.

Eestlane ja soomlane hakanud vaikselt palitut otsima, et kodu poole minna, kui sakslane ja kreeklane neid üheskoos kinni pidanud ja selgitanud, et üks asi vajab enne koduteed veel joondeajamist: kreeklasel nimelt polevat raha, et võlgu tasuda, aga olevat ebaõiglane, et kogu maksmata laen jääb vaid sakslase kanda, seda enam, et kreeklasele laenamise poolt oli ju ikkagi üheskoos hääletatud, nagu ka mängurõõmu jagatud.

Sakslane tegi ettepaneku, et igaüks paneb 20% oma allesjäänud rahast Kreeka võlgade teenindamise fondi, millest siis laenuandjatele solidaarselt väljamaksed tehakse, see pidi tagama, et võlgasid ja intresse ka edaspidi austatakse ja mängimisel vastutust tuntakse. Vastasel korral olevat ühise mängimise ja sõprusega lõpp. Lepiti ka kokku, et fondi hääleõigus jaguneb vastavalt sissemakse suurusele.

Varsti mängime jälle

Eestlane ja soomlane jäänud nõusse, esimene rõõmsamal ilmel, teine puigeldes. Võlgade teenindamise fondi tulnud kokku eestlaselt 80 eurot, soomlaselt 140 eurot, sakslaselt 580 eurot ja kreeklaselt endalt null eurot. Sakslane juhtis seejuures veel tähelepanu tõsiasjale, et nemad üksi maksavad kaugelt rohkem kui teised kokku, mis oli ka tõsi, seega kuuluvat neile ka ainuõigus fondi asjade otsustamisel.

Esimesena otsustatud väljamaksete asjsu laenuandjatele, mis jagunesid üsna lihtsalt: sakslane sai kõik 800 eurot endale, millest piisas paraku aga vaid 500 euro intressi ja 300 euro põhiosa kustutamiseks. Siiski olid sakslased kaastundlikud ja annetasid saadud summast ka 100 eurot kreeklasele hea mängupartner olemise eest. Ülejäänud maksmata põhiosa ja vahepeal kogunevad intressid lubati võtta jutuks järgmisel korral, kui Eesti ja Soome on raske tööga natuke raha juurde kogunud.

Lisaks lepiti kokku, et õige pea mängitakse uuesti. Kõik olnud ka selle poolt, et kreeklane kutsutakse samuti taas mängima, isegi kui tal endal raha pole (kelle arvelt sa muidu ikka võita loodaksid).

Räägitakse, et vähemasti eestlasel olevat juba plaan, kuidas eelmine juhuslik kaotus samaväärseks võiduks pöörata.