Must lammas, kes väärib võimalust

Täna hääletab riigikogu selle üle, kas toetada Kreeka kolmandat abipaketti või mitte. Abipakett on hea, sest see on sisutihe, kõikehõlmav ja ambitsioonikas. Tegemist on ka üpriski detailse tegevuskavaga, eriti lähikuudeks seatud tegevused on mahukad ja täpselt määratletud. Seevastu mõnevõrra kaugemasse aega jäetud tegevused on määratletud eesmärkidena ja üldiste tegevustena, kus konkreetse valiku (kuidas täpsemalt) tegemine on seatud osaliselt või täielikult sõltuvusse eelnevast olukorra analüüsist.

Kaetud on kõik Kreeka majandust ja eelarvet pitsitavad valdkonnad: bürokraatia vähendamine, maksukogumise parandamine, onupojapoliitika ja korruptsiooni tõrjumine, majandustegevuste avamine, õiglasem kohustuste ja õiguste jaotus jmt. Tähtis on seegi, et seekord on väga olulisteks ja esmaste tegevustega määratletud valdkonnad, millega Kreeka varasemadki valitsused pole väga soovinud tegeleda ehk siis riigiaparaadi ratsionaliseerimine, bürokraatia vähendamine ja onupojapoliitika väljajuurimine. Samas on programmis sees ka mitmete oluliste ametkondade – nt maksuameti, teatud kohtuametite, statistikaameti, pankade järelvalve – tugevdamine, neile selgemate volituste andmine, valitsuse sekkumise välistamine, vajadusel lisatööjõu palkamine jmt. Väga paljud tegevused on seotud teiste riikide parimate praktikate ja kaasaegsete, sh IT-rakenduste kasutusele võtmisega.

Kui planeeritud tegevused viidaks ellu isegi mõningase viivitusega, suudaks Kreeka oma eelarveseisu parandada kiiresti ja oluliselt enam oodatust. Elluviidavad reformid annaksid majandusele uue hingamise. Edu korral tekkiks Kreekal võimalus vähendada oma võlgnevust praegu prognoositust kiiremini ning alandada maksumäärasid (nende kõrge tase on ju seotud sellega, et väga paljud ei maksa makse) ilma, et see mõjuks negatiivselt eelarveseisule. Majandusprognoosid tehakse alati mineviku pealt, kui aga keskkonda oluliselt muuta, siis varasemad seosed muutuvad. Just sel põhjusel väidangi, et kui reformid Kreekas planeeritud kujul ellu viia, siis osutuks tulemus prognoositust oluliselt paremaks.

Programmis ongi selgelt tajutav ebakindlus Kreeka valitsuse ja rahva meeleolude suhtes: iga rahaeraldus tuleb pärast teatud tegevusi ja nende kontrolli. Kontrollid ja eesmärgid on täpselt määratletud ka ajaliselt, nad toimuvad kvartaalselt (esimene oktoobris). Palju on räägitud läbirääkimiste eelsetest nõudmistest (käibemaks, pensionid), kuid eelmise nädala neljapäeva-reede öine istung Kreeka parlamendis tähendas veel väga paljude seadusandlike tegevuste vastuvõtmist ehk Kreeka oli sunnitud tegema väga palju ka selle nimel, et üldse jõuda kolmanda abiprogrammi sõlmimiseni. Ehk tingimuslikkus – tegevus ja siis raha – on seni veel sõlmimata abiprogrammis väga tugevalt sees.

Uus kriis võib kergesti tulla

On küllaltki tõenäoline, et Kreekat ootab ees lähiajal poliitiline kriis ja uued valimised – Syriza on lõhenenud ja Tsipras püsib võimul üksnes opositsiooni armust. Oleks hea, kui Kreekat juhiks reformide ajajärgul nö rahvusliku ühtsuse valitsus, millel oleks rahva mandaat teha neid tõsiseid reforme, mida abiprogramm eeldab. On ülioluline, et kreeklastele räägitaks lõpuks selgeks, miks midagi tehakse, millised on tegevuste tagajärjed (ja siin on hea, et on olemas ka negatiivne kogemuslik tagajärg ulmelistele lubadustele), räägitaks sellest, et midagi ei tule niisama, et on tehtud suuri vigu, kuid raskustest väljatulekuks tuleb vana vaen kõrvale heita ja hakata koos vajalike asjadega tegelema. Kui probleemid on lahendatud, siis võivad kreeklased jälle naasta ideoloogiliste vaidluste juurde, kuid praegu on vaja tegutseda riigi päästmise nimel. Sest reaalsus on siiski selline, et halbade asjaolude kokkulangemisel võib Kreekast saada tüüpiline läbikukkunud Balkani probleemriik.

Mina leian, et Kreekale tuleb anda võimalus. Kas Kreeka ja kreeklased seda kasutavad, on nende valik. Kuid andes võimaluse neil endil valida, seame me nad ka olukorda, kus nad peavad mõistama, et demokraatias tähendab valikute tegemine (valimistel osalemine) ka kohustust vastutada valikute tagajärgede eest. Võttes võimaluse lasta kreeklastel otsustada, kas minna pakutud rada mööda või mitte, saavad nad alati öelda, et neile pole antud võimalust valida.

Rada on olemas, see ei pruugi olla väga meeldiv tee, kuid valiku seda mööda minekuks peavad tegema kreeklased ise, meie peame neile andma võimaluse.

Allikas: Maris Lauri blogi