Eestis on sõjalistel missioonidel käinud 2700 meest. Neist 900 jätkab teenistust
kaitseväes ning neist neli on sooritanud viimase viie aasta jooksul enesetapu.
Teisalt ei ole mingisugust ülevaadet 1800 mehest, kes ei ole enam tegevteenistuses. On märkimisväärne, et suurem osa
Suurbritannia sõjaveteranidest lahkus enne suitsiidi kaitseväest. Ent Eestis puudub statistika isegi selle kohta, palju neist 1800 mehest on surnud, rääkimata surma põhjustest.
Posttraumaatiline stressihäire on sõjaveterani enesetapu üks peamine põhjus. See on vaimne haigus, mis järgneb eriti ohtlikule ja hirmutavale elusündmusele. USA uuringu järgi haigestub traumajärgsesse stressihäiresse kuni 15 protsenti sõjas käinud meestest.
Eestis läbivad sõdurid pärast missiooni arstliku kontrolli. Kui kaitseväelane lahkub tegevteenistusest, kaob ka järelevalve. Sageli võib posttraumaatiline stressihäire välja lüüa isegi pool aastat pärast koju naasmist, mistõttu jäävad paljud haigusjuhtumid avastamata.
Samas ei suudeta Eestis posttraumaatilist stressihäiret õigesti tuvastada isegi tegevteenistujate seas, miks muidu puudutab see kaitseväe andmetel vaid 0,3 protsenti sõdureist.
Pea liiva all
Kaitsevägi on seni püüdnud selle teema ees pead liiva alla peita. Näiteks teadis kaitseväe juht Riho Terras, et Afganistani sõjaveteran Ekbaum tegi enesetapu tüdruksõbra pärast.
Niiviisi saab rääkida, kuni tegelik olukord on selgusetu. Kuni ei teadvustata posttraumaatilise stressi olemust ega tagajärgi ning puudub statistika kõigi sõjaveteranide surma põhjuste kohta.
Kõige selle taustal on Eesti enesetappude poolest Euroopas esirinnas. Statistikaameti andmetel tegi möödunud aastal suitsiidi 188 meest – ehk peaaegu iga päeva tagant üks. Pole vähimatki aimu, kui palju on selle numbri taga peidus sõjasangareid, kes ei suutnud pärast sõjakoleduste nägemist tavaellu naasta. Kuid selle numbri teadvustamine ja probleemidega tegelemine võiks päästa elusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.