Globaalse finantskriisi raames on rahvusvahelise kapitali mängureeglid muutunud selliselt, et majandustel tuleb finantseerida ennast üha rohkem kodumaiste säästude arvelt. Eesti majanduse pikaajaline kasvupotentsiaal sõltub seega üha rohkem kvalitatiivsetest valikutest, kuhu piiratud vahendeid investeeritakse. Kinnisvara ja tehnoloogia investeeringud on küll mõlemad vajalikud valikud, kuid majanduse pikaajalise kasvu seisukohast tõstavad tootlikkust ennekõike tehnoloogia investeeringud. Inimlik on keskenduda lihtsatele valikutele.
Eesti pikaajaline kasvustrateegia võiks seega keskenduda tootlikkuse tõstmise kõrval sellele, kuidas vähendada majanduse kapitalivajadust. Euroopa ühtse digituru kontekstis on üheks võimaluseks keskenduda reformidele, kuidas viia digimajandus ja IKT-haru innovatsioon muude majandusharudeni.
Kuidas osaleda üha aktiivsemalt globaalsele e-tarbijale orienteeritud digiteenuste tootmises? Riikide heaolu kasv globaliseeruvas maailmas sõltub üha rohkem osalemisest tehnoloogia võidukäigus. Ainuüksi ühe tehnoloogiaettevõtte Paypal Inc turukapitalisatsioon ligi 45 miljardi USA dollari ulatuses ületab kordades summa, mille
Kreeka juunis
Rahvusvahelisele Valuutafondile võlgu jäi. Näiteks ka meie naabri
Soome navigatsiooniteenuste tootja Here eest oli
Uber nõus hiljuti käima lauale vähemalt 3 miljardit dollarit.