Eesti vaikiv börs

Tänavu Euroopas toimunud paljude ettevõtete esmaste avalike pakkumiste ehk IPOde põhjuseid võib otsida nii Euroopa riikide taastuvast majandusest kui ka Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ning suhteliselt odavast eurost.

Tänavuste suuremate IPOde puhul on ettevõtted lisaks plaanitavatele investeeringutele ja laienemise rahastamisele kasutanud pigem soodsat ajastust oma kapitalistruktuuri parandamiseks (näiteks Aena, Saeta Yield, Auto Trader). Samuti on mitmel puhul märgata, et lisaks kapitali kaasamisele on varasemad omanikud kasutanud IPOt ka oma investeeringu (vähemalt osalisel) realiseerimisel (Auto Trader, Eltel). 

Kapitalituru tehingute, nagu avalike pakkumiste, mõjud majandusele avalduvad pikema aja jooksul (kapitali, ehk pikaajalise raha, turg) ning nendel on nii otsesemad kui ka kaudsed mõjud. Otsesemad mõjud avalduvad peamiselt tehtavate investeeringute kaudu, kas läbi kapitali kaasanud ettevõtte investeeringute või läbi endiste omanike vabanenud kapitali taasinvesteerimise, ning nendega eeldatavalt kaasneva majanduse ning tööhõive kasvu. Samaaegselt avardatakse pikaaegsete hoiuste (näiteks pensionifondid) raha paigutamise võimalusi. Pikaajaliste säästude ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimine ongi kapitalituru peamine ülesanne ning uued emissioonid on selle süsteemi toimimise loomulik osa. Seega võib IPOsid pidada ka indikaatoriks majanduskeskkonna tõhususe kohta.