Aktsiisiralli valus jalajälg

Läti ootab oma võimalust

Ei maksa alahinnata võimalust, et tekib negatiivne piirkaubandus Eesti ja Läti vahel. Paljud Lõuna-Eesti inimesed hakkaksid Läti õlut ostma ning kogu maksutulu laekuks naabritele. Eestis on õlle hind keskmiselt 85-90 senti pudeli kohta, Lätis maksab sama pudel õlut 60 senti.

Planeeritud aktsiisitõusu valguses on oodata hinnaerinevuse suurenemist Lätiga kolme aasta lõikes, sest sealsed kavandatavad aktsiisitõusud on väiksemad. Teadaolevalt kaalub Läti valitsus alkoholiaktsiisi samuti tõsta, kuid seda Eestist 2,5 korda madalamalt baasilt, mistõttu aktsiiside erinevus kahe riigi vahel koguni suureneb.

Ühe väärarusaama piirikaubandusest tahaksin siin ümber lükata. Kui räägime Läti-Eesti vahelisest piirikaubandusest, siis me ei kõnele siin Tallinna või mõne muu Eesti suurema linna kesklinna kontoritöötajast, kes hakkaks oma autoga Iklasse või Valka kasti õlle järele sõitma. Piirikaubandus tähendab tekkivat võrgustikku, kus ettevõtlikud inimesed käivad laeni täis laetud mikrobussidega Läti piirilinnades Aluksnes ja Ruhjas ning müüvad selle pärast kohalikus piirkonnas maha. Võib-olla mitte kohe päris homme, aga aasta-paariga see võrgustik tekib, sealjuures täiesti legaalselt.

Konkreetselt sellele ettevõtlikule mehele või naisele tähendab asjade selline käik muidugi positiivset perspektiivi, aga mõju kohalikule kaubandusvõrgule ja riigi maksutuludele tervikuna saab olla vaid negatiivne.

Aktsiiside tõstmisel on mõistlik jälgida naabrite maksumäärasid ja turuolukorda. Näide halvast planeerimisest on lähedalt võtta – Taani langetas 2013. aasta juulis õlle aktsiisi 15%, eesmärgiga kaitsta kodumaise majanduse huve. Kõrgete aktsiiside tõttu oli Taani õlleturg eelnevad 10 aastat languses, sest vähemalt pooled taanlased käisid sisseoste tegemas Saksamaal. Õlle aktsiisi vähendamisega – NB! Eesti tänasele tasemele – sai Taani juurde maksutulu aktsiisi laekumisest, käibemaksust ning tekitas juurde töökohti. Pärast aktsiisi vähendamist on Taani kohalik õlleturg paari aastaga kasvanud 3% ning tarbimine jäänud samale tasemele.

Alkoholiaktsiisi tõstmist on retoorika tasemel õigustatud rahvatervise parandamise eesmärgiga. Ent õlle kodumaise tarbimise tendents näitab juba täna, et õlle tarbimine on praeguseks aastaid languses olnud. Alates 2007. aastast on Eestis sisemaine õlletarbimine langenud 83 liitrilt 71 liitrile elaniku kohta. Selles arvestuses on meie kodumaine tarbimine Euroopa Liidu riikide keskmisest väiksem.

Ettevõtjad soovivad dialoogi