Riigiettevõtte ambitsioon pakkuda maksumaksja raha eest kallist ja ebaefektiivset luksusrongi teenust ei ole majanduslikult jätkusuutlik ja kahjustab kogu ühistranspordisektori tasakaalu, leiab Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
  • Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
  • Foto: Andres Haabu
Vaatamata Elroni püüdlustele veenda Äripäeva lugejaid, et uute rongide puhul ei oleks tegemist luksusrongidega, tuleb siiski teha selgeks, et vaid 1. klassi standardile vastavatest vagunitest koosnev rong on kahtlemata luksusrong ja selle pakutav teenus on luksusteenus.
Jah, ühistranspordi turul on nõudlust luksusliku reisiteenuse vastu, sest reisija hindab kvaliteeti ja on nõus selle eest ka maksma. Küsimus on aga selles, kas kallist luksusteenust peab doteerima riigi ja maksumaksja rahast ning kust jookseb mõistlikkuse piir. Seda tuleb ka avalikkusele selgitada, sest riigiettevõtte plaani taga ei ole majanduslik analüüs ega äriline mõistlikkus, vaid lootus riiklikule dotatsioonile ja maksumaksja rahale.
Erakapital on ühistranspordi kvaliteedi tõstmisesse viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid riigilt eurotki saamata. Kommertsalustel töötavad bussifirmad pakuvad näiteks Tallinna-Tartu liinil Elroniga sama hinnaga kvaliteetset reisiteenust, kuid teevad seda majanduslikult efektiivselt, riigieelarvest raha saamata ning tootes seejuures riigile märkimisväärset tulu aktsiiside, tööjõumaksude ja käibemaksuga. Teisel pool on aga maksumaksja rahaga doteeritud rongiliiklus, kus reisija katab vaid ligi 25% pileti maksumusest.
Siin tekibki küsimus, kas Elroni kavandatav üle 30 miljoni eurone suurinvesteering luksusrongidesse on mõistlik. Minu hinnangul ei saa Eesti maksumaksja seda endale lubada. See ei ole mõistlik, majanduslikult põhjendatud ega ka äriliselt jätkusuutlik ning on Eesti maksumaksjale selgelt liiga kallis. Kui vaadata riigiettevõtte plaani majandusliku ratsionaalsusega, saab selgeks, et kui tegemist oleks konkurentsitingimustes tegutseva ettevõttega, ei oleks selline investeering isegi arutluse all. Miks aga peaksime maksumaksja rahaga tegema niivõrd ebamõistlikke otsuseid?
Elroni juhtkond põhjendab jätkuvate investeeringute vajadust suure nõudlusega. Linnadevaheliste rongide ja busside täituvus on suur vaid kahel tippkoormusega päeval nädalas: reede ja pühapäeva õhtuti. Muul ajal sõidavad Tallinna-Tartu rongid pooltühjalt. Soetatavad luksusrongid aitaksid küll lahendada tipptundide probleemi, kuid muul ajal sõidaks praegusest suuremad, kulukamad ning veelgi tühjemad rongid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele