Tõmblev maksusüsteem riigikassat ei täida

Riigikassa täitumisele pühendumine õhutab vaenu, teeb elukeskkonna närviliseks ja protsessid ühiskonnas kontrollimatuks. Ühtede maksumäärade langetamine ja teiste suurendamine võib olla üksikute huvigruppide huvides, kuid ühiskassasse raha juurde ei too. Riigikassa kopsakus tuleb jõukuse kasvust, mitte numbrite liigutamisest. Mida kopsakam on inimese rahakott, seda kopsakamaks kujuneb riigikassa.

Maksumääradega mängimisega petame iseennast. Kuna võrdlusbaas puudub (pole kahte sarnastes tingimustes keskkonda), siis spekulatsioonid maksustamise mõjude üle ei vaibu. Jäämegi ühte lähenemist kiitma ja teist laitma.

2014. aastal kavandasime riigieelarvesse 6,8% maksutulu kasvu. 2015. aastal soovime 6,1% maksutulu kasvu. Üldisest (majandus)tulust kiirem maksutulu kasv pole aga põhjendatud. Kõrgem maksumäär ei taga paremat tulemit (suurem maksulaekumine). Kasv oleks määrade kergitamiseta suuremgi.

Halbu ja häid maksusüsteeme ei eksisteeri. Eksisteerivad stabiilsed ja tõmblevad süsteemid. Eesti maksusüsteem paigutub tõmblevate süsteemide hulka. Oleme teinud maksumuudatusi (tulumaks asendati töötusmaksuga; käibemaks 18 protsendilt 20le; käibemaksu erisused vähenevad; aktsiiside ja lõivude määrad kerkivad jmt) kergekäeliselt ja sageli. Stabiilne maksukeskkond täidab aga riigikassat paremini.

Oleme rääkinud klassikalise ettevõtlustulu maksustamise mõttekusest. Tegemist on maksuga, mida ühiskonnad praktiseerivad. Kui teenid kasumit infrastruktuuride kasutamisest, siis maksa ka maksu. Välispankadele maksuparadiisi pakkumine jõukust ei suurenda. Väikeettevõtlusele ei loobi kaikaid kodaratesse mitte maksustamine, vaid ostuvõimelise klientuuri nappus. Eesti ettevõtlus toimib toetustel ja riigihangetel. Tegutsemiskeskkonda naudivad küll monopoolsed ja välisosalusega ettevõtted, kuid väikeettevõtlus seisab varesejalgadel. 

Võiksime eelistada tarbimismaksudele kasumi maksustamist. Pooldan ettevõtete kasumi maksustamist, kuid seda tingimusel, kui seda tehakse kassa-, mitte tekkepõhiselt. Tekkepõhise maksustamise korral kogutakse maksu arvestuslikult tulult. Maksu makstakse ka negatiivsetelt rahavoogudelt. Osa kasumlikke ja kasvavaid ettevõtteid osutub maksejõuetuks.

Maksustamise aruteludel otsigem ka kokkuhoiu võimalusi. Üle jõu käiv haldusstruktuur koos selles toimetajatega nõuab aina kasvavaid maksusummasid. Kui viia riigi soovid ja võimalused tasakaalu, siis piisaks ka mõne protsendipunktilisest maksulaekumise kasvust.