Ettevõtja, näita heledat poolt!

See on kahtlemata isiklike eelistuste küsimus, kui globaalselt või lokaalselt tegutsemist toetatakse. Enamasti on nii, et suured teemad jõuavad tulemuseni hiljem ja väikesed rutem. Ning tavaliselt on tulemusi väikeste asjade osas lihtsam saavutada kui suurte ettevõtmiste puhul. Kuid see ei ole siiski ainuke loogika, millest annetajad lähtuvad. Ise olen mõelnud oma võimaluste piiratusele. Nälgijaid on maailmas väga palju ja nende toitmine pole ka Bill Gatesile jõukohane. Ka pole kuskil maailmas ükski eraisik suuteline võistlema ei riigi ega ka kohalike omavalitsustega. Nii ei tundu nende tegematajätmiste lappimine mulle hea mõte.

Seetõttu tasuks eelistada selliseid projekte, kus näljasele antakse kala asemele õng. Paraku pole siiski alati lihtne leida selliseid ettevõtmisi, kus saavutatakse püsiv muutus. Otsuse langetamisele aitab kaasa ka tulu-kulu suhte kaalumine. Mis on kahtlemata trikikas tegevus, sest tulu ei saa enamasti rahas mõõta. Üks hea kogemus jääb juba aastate taha, aega, kus internet haaras oma võluvõimuga kiirelt üha enam ja enam inimesi. Põltsamaal kippus tekkima olukord, kus õpilased olid selles vallas palju targemad kui õpetajad. Suhteliselt väike preemiasumma innustas õpetajaid ära tegema arvutikasutaja oskustunnistusi. See andis neile enesekindlust ja -usku, ning koolis tekkis kriitiline mass õpetajaid, kes ei vaadanud arvuti poole hirmunud pilguga. Kaugem tagajärg: täna on Põltsamaa ühisgümnaasium arvuti- ja netikasutuse poolest Eesti tublimate hulgas. Ent eri algatuste toetamisel ei tohiks toetajate mõte jääda kinni rahaga piiratud ringi. MTÜdele on kindlasti abiks ka kogenud inimeste vaade turule ja projektijuhtimisele, laiemalt määratletuna mõistagi.

Minu praegune lemmikprojekt on Põltsamaa ühisgümnaasiumi toetusfond. Enamik meie heategevusfonde tegutseb „raha sisse – raha välja“ mudeli alusel. Tulemust nähakse ruttu, kuid jätkusuutlikkus sõltub mitmest asjast. Gümnaasiumi toetusfond seevastu kujutab endast põhikapitali (ingl k endowment), mille varasid investeeritakse ning kooli heaks kasutatakse vaid osa saadud tulust. Nii suureneb tasapisi, kuid kindlalt põhikapital, ja koos sellega kasvavad ka kooli heaks eraldatavad summad. Võib öelda, et tegemist on kooli jaoks tõelise sajandi-projektiga. Kui praegu on fondi võimekus toetusi jagada pisitilluke, siis aastakümnete pärast on pilt teine.

Loo vahendas Avatud Eesti Fond, kes tähistab tänavu aprillis 25. sünnipäeva (toim)