Mõttetud mehed

Mul on tuttav, kes kümmekond aastat tagasi töötas suures eraettevõttes miskit laadi spetsialistina. Ta käis kohusetundlikult tööl, vedas ennast ja oma portfelli iga päev kontorilaua taha, tõstis pabereid ühest kuhjast teise ning istus päevapikkustel koosolekutel. Ainuke asi, et puhkusele ta kuidagi minna ei tahtnud.

Niipalju aus oli ta enda ja oma tuttavate vastu küll, et tunnistas, piinlikkusenoot hääles – töö on tal päris mõttetu, aga mingil seletamatul põhjusel makstakse selle mitte midagi tegemise eest rämedalt palka. Spetsialist ikkagi! Ning seepärast ei taha ta puhkusele minna, kuna siis ülemused saaksid väga ruttu aru, et tema puudumine kontorilaua tagant ja maratonkoosolekult ei muuda mitte midagi.

Nii ta siis pakkis igal hommikul võileiva kaasa ja läks ametisse. Ta saavutas luuslangi löömises väga korraliku spetsialisti taseme, kuni lõpuks masu asjad paika pani. Siis sai ta minna kohe pikemale puhkusele. (Siit ka väike vihje juhtidele – kui mõnel teie töötajal hakkab väljavõtmata puhkusepäevi liiga palju kogunema, siis tasub korraks vaadata, miks see nii on.)

Kui kohalik rahvas pole kahe nädala jooksul suurt märganudki, et nende valitsejad ära on, tuleks tõsiselt kaaluda, mis selle omavalitsusega pihta hakata. Kui selle aja jooksul riigihalduse ministri telefon muutub sissetulevatest kõnedest punaseks, on ilmselt kohalikul rahval vallavalitsust tarvis. Ja Arto Aas saab otseallikast teada, mis mured rahvast vaevavad. Võib-olla saab ka need interneti teel ära lahendada.

Nõnda saaks suhteliselt kiiresti aimu, millised omavalitsused on olemas asja pärast ja millised imiteerivad töötegemist ja nuputavad välja probleeme, mida seejärel kangelaslikult lahendada. Saaks haldusreformi tehtud ning "mõttetutest meestest" lahti. Muidu kipub jälle minema nii, et haldusreformi hakkavad vedama kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja kes see ikka tahab iseendal ilma narkoosita pimesoolt välja lõikama hakata.

No ja kui haldusreform tehtud, võiks Arto Aas koos kolleegidega keerata ministeeriumiukse lukku ja minna ausalt väljateenitud kahenädalasele puhkusele. Näiteks Itaaliasse tutvuma pitsade ja ravioolide maitsva maailmaga. Tagasi tulles olla aga jälle kogemuse võrra rikkamad.