Investeeringud on Eestis ikka oodatud

Äripäeva tänase juhtkirja ajend on ERRi portaalis olev videolõik, milles reporteri hääl teatab: „Rahandusministeerium väidab, et igast investorist ei olegi vaja huvituda.“ Sellele justkui kinnituseks kõlavad järgnevalt minu vastused ajakirjaniku küsimustele. Kinnitan, et lause, et Eestil polegi vaja igast investeeringust huvituda, ei pärine rahandusministeeriumist. Minu suust kindlasti mitte.

ERRile 12. märtsil KPMG konverentsil antud lühiintervjuu sõnum on see, et maksusüsteemid ei saa reeglina kõiki korraga soosida ja meie maksusüsteem ei ole erand. Naljaga pooleks võiks muidugi öelda, et head maksud on need, mida ei peagi maksma. Neist paremad võivad olla maksud, mida peavad maksma teised – nii on tagatud mingidki avalikud hüved kõigile. Selline süsteem oleks aga neutraalsusest ja läbipaistvusest kaugel.

Jaotamata kasumit me ei maksusta. Seega soosib eesti süsteem pigem kasvavaid ärisid, kes eelistavad reinvesteerimist. Läti ja Leedu maksustavad kasumit küll väiksema määraga (15%), aga see-eest jooksvalt igal aastal. Dividendi saav füüsiline isik maksab seal lisaks veel oma tulumaksu. Nii makstakse seal kokku rohkem tulumaksu, ent meie 20% on lõplik maks ja saadud dividende enam ei maksustata. Tõsi, kui dividendi saab välismaine suurkontsern, siis tema maksukohustus Lätis ja Leedus on 15%, meil aga sama 20%. See on mõttekoht meile.