Suuname kõrgharidusega seotud rännet Eestisse

Töötajaid jääb vähemaks

Praeguste rahvastikuprotsesside jätkumisel on statistikaameti andmetele tuginedes siis Eestis tööealisi praegusest 175 000 võrra vähem. Töötajate arv langeb praegusega võrreldes vähemalt 15% ja iga neist peab ülal pidama praegusest rohkem inimesi.

Paadunud optimist võiks arvata, et probleemi pole – kui need järelejäänud praegusest tulemuslikumalt töötavad, võib inimeste elatustase isegi tõusta. Tegelikult võibki eeldada, et SKP inimese kohta jätkab kasvamist ning tõenäoliselt isegi kiiremini kui Soomes (vajame ju ainult mõneprotsendilist kasvuerinevust, et selle ajaga neile enam-vähem järele jõuda). On aga vähemalt kolm põhjust, miks kasv sellises Eestis on väiksem, kui ta olla võiks.

Esiteks, elanike arvu vähenemine vähendab investeerimisaktiivsust ning väljaränne viib meilt osa ettevõtlikest inimestest. Teiseks, rahvastikuprotsesside mõju on paiguti erinev, tekitades kulukaid struktuurseid probleeme. Kolmandaks, tööturule sisenevate inimeste arvu järsk langus seab ettevõtted lahendamatute probleemide ette, kui senisele uute inimeste voole asendust ei leita.

Eesti atraktiivsuse kasv, mis jätkuva elatustaseme tõusuga kaasneb, ja järsult kasvav vajadus uutele töökätele tekitavad tugeva surve lahenduste leidmiseks. Pole mõtet diskuteerida, kas sisserännet lubada või mitte, tegelik tulemus on paljude riikide kogemusest juba teada.

Aeg otsustada

Kohe seisame tõusva immigratsioonilaine ees. Peame otsustama, kas ja kuidas tõenäoliselt toimuma hakkavat protsessi soovitavas suunas mõjutada. Selge võimalus on suunata kõrgharidusega seotud rännet.

Loome lisaks praegustele veel 600 tasuta vastuvõtukohta aastas soome-ugri rahvaste esindajatele kõrgkoolide eestikeelsetel õppekavadel õppimiseks. Sellele peab muidugi eelnema aasta keeleõpet programmi vastuvõetutele.