Jätkusuutlikkus kui edukuse alus

Sotsiaalne vs. jätkusuutlik

Teine oluline muutus vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas on see, et järjest enam kasutatakse lühendis CSR tähe S (social/sotsiaalne, kõige laiemas mõistes siiski) asemel sõna sustainable ehk jätkusuutlik, mis teeb kokku (korporatiivne) ettevõtete jätkusuutlik ja vastutustundlik käitumine.

Siit jõuamegi tagasi pealkirja juurde. Kui me otsime võtit või teed edu ja edukuse juurde, siis tegelemine vastutustundliku jätkusuutlikkuse (CSR ehk Corporate Social/Sustainable Responsibility) teemadega sügavuti ja laiuti ning Eestis näiteks ka vastavas indeksis osalemine on kahtlemata samm õiges suunas. See võib avada kohalikele ettevõtetele mitmeid uksi ja uusi võimalusi. Mis aga tegelikult kõige tähtsam – see aitab paremini keskenduda jätkusuutlikule tegevusele ja seeläbi tõsta konkurentsivõimet, eriti pikas perspektiivis ja rahvusvahelises kontekstis.

Kui jätta kõrvale võimalik otsene riigipoolne rahaline tugi kohalike tugiorganisatsioonide ja mittetulundusühingute (sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja jätkusuutliku ettevõtluse indeks) toimimisele ja arendamisele, mis oleks kindlasti ka abiks selle teema teadvustamise kiiruse kasvatamiseks, siis on on olemas kaks suurt ja põhimõttelist otsust või määratlust, mida on riigi tasemel Eestis võimalik teha valdkonna arenguhüppe saavutamiseks minimaalsete kuludega.

Eeskujuks suurfirmad

Esiteks, lisada ühe eeldusena jätkusuutliku ettevõtluse indeksis osalemine riigihangetesse, nagu seda teevad rahvusvahelised suurettevõtted oma võistupakkumiste kutsetes ja tingimustes ühel või teisel moel. Eestis võiksid riigihangetel pakkujad omada näiteks vähemalt pronkstaset (70% 100-st võimalikust) jätkusuutlikkuse indeksis ja ilma vastava programmita poleks võimalik kvalifitseeruda.

Võimalik oleks ka lihtsalt proportsionaalselt vähendada punktisummat vastutustundliku ettevõtluse osa arvel, kui seda pakkujal ette näidata pole. Vastutustundlikku ja jätkusuutlikku tegevust arvestava osa maht võiks olla siis vähemalt 10% aga miks mitte ka enam.

Teiseks, anda riigiettevõtete nõukogudes riiki esindavatele nõukogude liikmetele selge ülesanne tegutseda aktiivselt jätkusuutlikkuse indeksis osalemise ja miks mitte ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga liitumise nimel. Teisisõnu suunata Eestile kuuluvaid ettevõtteid osalema jätkusuutliku ettevõtluse indeksis Eestis ja püüdlema seal kõrgemate tasemete kvaliteedimärgiste poole. Või osalema mõnes rahvusvahelises analoogses (kuid veelgi suuremas ja detailsemas) jätkusuutlikkust ning vastutustundlikkust hindavas programmis.

Juhul või teisel pole oluline vorm vaid sisu ja tulemus – märgatavalt suurem tähelepanu oluliste tegevuste jätkusuutlikkusele, mis võib osutuda määravaks konkurentsieeliseks, eriti aga tugev positiivne ning märgiline sõnum, mida sellega avalikkusele ja ärisektorile edastatakse.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.