Kergliiklusteede Eesti

Eestis tuleb kõik kergliiklusteed ja metsarajad ühendada kogu maad katvaks tihedaks võrgustikuks, mis võimaldaks  igaühel vabalt ja ilma maanteede ääres oma elu-ja tervist ohtu seadmata liikuda näiteks Tallinnast Võrru või Narvast Pärnu. Kuid ka kaugetesse küladesse,  loodusradade ja piknikuplatside juurde peavad viima mugavad ja turvalised jalgrattateed. Lapsed peaksid jõudma  kooli ja vanemad tööle peamiselt jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega.

Kergliiklusteede võrk loob aluse kõrgeks elukvaliteediks, sest omal jõul liikuvad inimesed on tervemad ja rahulikumad, perekonnad ühtehoidvamad ja lapsed on taas rohkem värskes õhus.  Me saame siis palju rohkem tunda rõõmu Eesti mitmekesisest ja lõpmatult uusi elamusi pakkuvast kaunist looduskeskkonnast.  Rajatavate kergliiklusteede äärde saavad kohalikud elanikud luua puhkamis- ja ööbimisasutusi,  tekkivad uued raja-äärsed restoranid ja kiirtoidukohad ning  arvukalt väiksemaid mahe- ja  kohaliku toidu poode. Kergliiklusvahendite laenutus-  ja hooldusettevõtted  loovad oma teenindusketid  üle kogu maa, nii et ka jalgratast ei ole vaja tingimata omada, sest kõikjalt võib leida kasutamiseks rendiratta.

Jäädes kõrgelt arenenud ja eeskujulikuks IT-rakenduste riigiks, saab Eesti oma looduslähedase ja tervisliku elulaadiga veelgi rohkem tuntuks kogu maailmas.  Loodusturism jalgratastel,  puhtad toiduained ja puhkus värskes õhus,  sealjuures võimalused kasutada kõiki tänapäeva IT-maailma imesid,  muutub meie üldtuntud  kaubamärgiks.

Kindlasti on olemas erivajadustega inimesi ja autofriike, kes eelistavad alati autosõitu. Nemadki saavad oma sõidud tehtud, kuid peavad arvestama, et suurte linnade keskused jäävad kergliiklus-Eesti tingimustes vaid jalakäijatele, jalgratturitele, rulluisutajatele jt ning oma jõuvankrid tuleb jätta linna servale suurtesse parkimiskeskustesse.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.